Hommikul turvakoosolek, kus personali ja halduse peadirektoraadi turvateenistus tuletab meelde, et vaenlane ei maga, vaid spioneerib. (See ei ole naljakoht.) Esimene kümme minutit on väga igav, taas kord kahetsen, et juturaamat jäi maha, võitlen unega (mu ees reas istub rootsi kolleeg B ja muudkui noogutab), siis keskendun akna taga askeldavatele noortele künnivarestele; siis läheb põnevamaks. Jutu ilmestamiseks on ettekandes mitu kassipoja pilti.
Päeval käin postkontoris (sobiva bussi peale peab kõvasti jooksma, aga ta ei oota, järgmine buss saab ta aga kätte ja Kuninga tänava peatuses hüppan õige bussi peale). Saabunud on Amazoni pakk, milles Dorlandi meditsiinisõnastik ja „'Allo 'Allo” kõik DVD peal ilmunud osad (neid palju ei ole). Lisaks võtan omale ka telefoniraamatu, mu mobiilinumber on seal sees (ning mu ees- ja perekonnanimes kokku kolm viga samuti). Telefoniraamatud (valge ja kollane) on kohatult paksud, aga raamatukast on veel suurem.
Päeva sõna on conservation, mida loetelus nature, conservation, wildlife on kaks eri tõlkijat pannud südamerahuga ümber „konservimiseks”. Nad elagu!
Ja nagu Agu Sihvka jõudis tõdemuseni, et „selle asja, mis jagaja kaane all pöörleb, leidsime ka üles – Kiilike oli selle taskusse unustanud”, nii selgus järelekontrollimisel ka see, miks mu kahekümnest tudengist mitte keegi ei olnud saatnud teist kodutööd, mille tähtaeg oli eile. No ma olin unustanud kodutöö aktiveerida, tudengid seda lihtsalt ei näinud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment