E, 496. päev: kuidas kasutada oskuskeelt?

Hommikul on SHU-majas tekstianalüüsi seminar, mida loeb ammune kolleeg H. Tore on. Küsib, et mida ma seminaril teen. Ütlen ausalt, et ega ma omal algatusel tulnud, mind saadeti. H arvab, et mul seda koolitust tegelikult vaja ei oleks, et ma võiksin laua all raamatut lugeda, ja et ma mingil juhul küsimusi ei esitaks.

Pärast teen konspektist koopiad ja käin neid mööda maja kolleegidele jagamas, mil kolleegi M2 toanaaber, eile koobasteski käinud lätlane R hüppab püsti ja ulatab mulle ankeedi, kuhu palub mingi uurimistöö raames üles tähendada oma terminitöö üksikasju. Asun seda innukalt täitma – see näib olevat lähedalt seotud terminipangaga EuroTermBank, sest küsib, kas ma tean sellest (jaa, ma käisin aasta algul koguni selle tutvustusel ja mul on IE lingiribale lisatud koguni ETB nupp), kas ma kasutan (ei) ja mis ma arvan (mõte on hea, aga teostus puine). Ja veel, mis valdkonnast mu keeles on üldse enim terminoloogiat puudu. Vastan, et küsimust saab mõista nii, et kust on enim terminitööd tegemata, sest loodus ei salli tühja kohta ja selmet rääkijad peaksid puuduva termini kohal budistlikke vaikushetki [seda ma siiski ei kirjuta], tekib loomulikul keelekasutusel uusi termineid iseenesest ja mure on peamiselt selles, et puuduva terminitöö korral ei pruugi need vastata senisele ettekujutusele heast terminist. Ja et tegelik keelekasutus võib erineda terminiallikate omast, mõlemas suunas, uuendusliku ettepaneku näiteks [seda ma ka ei kirjuta] olnud sakslased algul kole kurjad, et prantslased nimetasid nende ilusa pika nimetusega paljuhambast pöörd-lõikekeha (vms) välimuse järgi lihtlabaselt maasikaks (fraise, loe: frees).

ETB puuduste hulka näib kuuluvat poliitika, et igast valdkonnast üks terminiallikas, aga paraku ei ole see allikas alati parim, nt ehitusest on Tiit Masso eesti-soome-inglise ehitussõnastik, mis on lühendus Soome soome-inglise-eesti ehitussõnastikust RIL 199, mida ETB-s ei ole. Arvutisõnastikest on ETB-s selline, mida ma üldse näinud ei ole, aga Tavasti-Hansoni arvutikasutaja sõnastikku ei ole. Tehnikat on vähe, meditsiini üldse mitte – ja need on asjad, mida mul enim vaja läheb.

Aga ETB suudab termini leida ka teise keele kaudu, mis tekitab mus suurt kahtlust, sest ei ole teada, mis loogikaga baas seda teeb või kuidas on ühitatud eri loogikaga terminisüsteemid (nt keeled, mille oskuskeeles sünonüüme ei sallita, ja keeled, kus on nii sünonüüme kui isegi homonüüme) või erisugused mõistehierarhiad jne. Ehk kõik märgid viitavad sellele, et selline mitme keele kaudu leitud vaste ei pruugi eristuda sellisest tõlkest, mida teeb tõlkija sõnastikust esimese vaste võttes, kontrollimata, mida see tähendab.

Selle tillukeste lahtritega vormi täitmine (mis ei valmista mingit raskust) võtab nii hoogu, et magan lõunapausi maha.

Ka täna oli tõlkes Hornhaut võtnud tõlkijal jalad alt, ka täna oli tulemuseks saadud sarvkest. See on üks võimalusi jah, aga paraku mitte selle plaastritaoliste ravivahendite kontekstis: p.o nahapaksendid. Tõlkes seisis koguni sarvkestakae, millele kirjutasin tagasisideks, et kae tekib läätses, mitte sarvkestas.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid sellest, et N für medizinische Zwecken, mis on korduvväljendite loetelus kokku lepitud tõlkida kujule meditsiiniline N, on kirjelduses vähemalt kolmsada korda N meditsiiniliseks otstarbeks. Kui parandused valmis saan, on tekst tubli kolmandiku lühem.

Õhtul Kirikmäe prismas.