Kuulan päeval plaati, millest rääkis koopas tuledevilgutamisel kolleegi M mees R ja mille eile M tõi kuulata (Vangelise Oceanic). Veendun, et jah, ka see olnuks parem muusika kui see, mida koopas lasti.
Meilis tuleb sama ankeet kui eile, nüüd siis elektrooniliselt. Üks umbes asutuse algusest saati töötanud vanem kolleeg saab pahaseks, et keegi uustulnuk taas kord talle ankeedi saadab, et selliseid on nähtud aastate vältel küll ja küll; mille peale üks vähe noorem kolleeg teda noomib, et sedasi avalikult pahandada ei olnud ilus.
Soe ilm on. Eile õhtul oli 18 kraadi.
[P.S. Umbes kümme aastat tagasi vahendas raadios Kersna kellegi mälestusi pealkirjas nimetatud laulu eesti teksti saamisloost. Nimelt olla olnud ammu-ammu, 1960. või 1970. aastail sööklatoit „Kurzeme”. Üks kultuuritegelaste seltskond, mille seas muusikainimesi ja laulutekstide meister, olla olnud teel mandrilt Hiiumaale ning Rohuküla sadamas oodates olla nad sööklas keha kinnitanud (ega menüüs peale „Kurzeme” palju midagi olnud). Meri olnud tuuline ja keegi jäänud nii merehaigeks, et oksendas üle parda. Laulutekstimeister olevat selle peale märkinud: „„Kurzeme” kuulub merele!” – ning lööv refräänirida oligi sündinud.]
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment