Mihuke tore hommik: põõnan nii et auk maa sees, siis ärkan üles, teen teleka lahti, kohe esimeselt kanalilt tuleb naiste suusatamine, kus esiotsas on Neumanova ja Šmigun, ning distants on juba üsna lõpukorral; ja sealt see kuld meie tänavasse tulebki!!
Söön lõunaks suppi. Märgitagu, et Knorri purgisupp on sellise konsistentsiga, mida "liruks" nimetades läks soome sõber P naisega põhjalikult riidu. Supp peab olema ikka supp! Et lusikas seisaks sees püsti! Tuleb järgmine kord igasugu pudinaid lisada, et tummisem saaks.
Siis käin harin end kultuuraliselt, väisates kohalikku linnamuuseumit, mis on mitu korrust maa sees vanades majakeldrites. Põhiliselt tahan näha linna makette eri ajastutel: XIV, XVI, XVII, XIX ja XX sajandil. Teine keskaegne linnamüürilaiendus haaras müüri sisse sellise lahmaka maad, et linna polnud vaja enne XIX sajandi lõppu enam laiendada. Uusajal muutus linn tugevaks tsitadelliks, "Gibraltariks kuival maal": XIX sajandi keskel oli linna ümber 47 km kaitseliine ja nende all 23 km käike, mis XIX sajandi lõpus enamasti ära lammutati. Seda kõike tahan oma silmaga näha. Ja näengi. Maketid on toredad (lakitud puust) ja väga hästi tehtud ning näen, et viimase keskaegse müüri sees oli palju lagedat maad, mis asjade hilisemat käiku seletab. Samas muu muuseum kannatab ruumikülluse käes, mingeid viitu ei ole, kuspidi peaks ekspositsiooni järgima, ning kohati on ka väga pime. On tore rändnäitus propagandast ja ajakirjandusest, eriti palju näiteid on N. Liidust (nt kuidas Stalini + 4 võitluskaaslase rühmapilt kuivas lõpuks kokku ainult Stalini portreeks) ja Ida-Saksamaalt (eks seal oli seltsimeeste kujutamisega sama mure).
Maadlen õhtul FTP-ga (saan rohkem tööle kui nädal tagasi, ent siis kaob ühendus lõplikult) ja vahetan ära töölaua taustapildi (kogu mu digifotode kogu on kõvakettal kaasas). Aga harjunud ma sellega ei ole, kuigi tore pilt, iga kord võpatan, kui näen. Saan tööle veebipanga ja näen, et ka seal on kõik prantsuse keeli.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment