E, 27. päev: sukad

Panen hommikuks kella helisema, et mitte ära unustada osta lill kolleeg M-le, kellel on täna sünnipäev. Veidi enne väljumist kuulen akna alt vaikset siutsumist: seal istub musträstapaar ja isaslind laulab väga vaikselt (või on aken väga helikindel, mis ülelendavate lennukite puhul nii väga ei kehti). Üritan teha pilti, aga kardinast läbi jääb hägune ja kardinat millimeeterhaaval eest liigutades käsi vääratab korraks ja linnud lendavad minema.

Tänaval meenub, et unustasin kaasa võtta fotoka, et teha hotelli ümbrusest pilte. Ilm on karge ja päikseline (juhtub siin sedagi). Buss on ootamatult tühi ja kolmveerand Kirikmäe parklast on täitsa vaba – peast käib läbi mõte, et vahest on sellal, kui ma nädalavahetusel hotellis istusin, linnugripp juba korra üle pühkinud. Aga õnneks saab päeva jooksul selgitust – alanud on koolivaheaeg ja kohalikud teevad ilmselt tööluusi.

Tänased päeva sõnad on "proteesid sukkade kinnitamiseks" (no saksa keeli oli seal tegelikult ikka Stumpf, mitte Strumpf, nagu tõlkija oli näinud, ehk siis jutt oli proteeside kinnitamisest köndi otsa), "elektroonilised ahelad" ja "sanitaarsed vannid ja valamud".

Kinnisvarafirmast tuleb meil, kus küsitakse, kas ma olen juba korteri märtsi üüri + käituskulud ning kautsjoni ära maksnud (peab olema sissekolimiseks tehtud). Vastan, et kannan üle õhtul (ei taha töölt internetipanka kasutada).

Päeval hakkab sadama laia lund, pilt on kaunis (vahepeal paistab langevale lumele päike peale) ja et lumi jääb kuuseokste peale lebama, on pärast pilt tore. Ja nagu ennist mainitud, ei ole mul fotokat kaasas.

Õhtul asun hotellis kohe esimeseks asjaks vajalikke makseid tegema. Igaks juhuks kontrollin internetipangast üle, kui palju on mu päevane tehingulimiit. No ja selgubki, et nii riigivälistel kui -sisestel on selline piirang, et ainuüksi kautsjon (kolme kuu üür) moodustab sellest 90%! No ja see tähendab automaatselt seda, et ma ei saa kautsjonit ja muid asju samal päeval maksta. Maksan kautsjoni ära, ootan üle kesköö, proovin siis kohe edasi.