* * *
Lõuna paiku eesti seltsi ekskursioon Maginot' liini Hackenbergi punkrisse.
Minu meelest võiks kogu kupatuse õhku lasta ja järelejääva sodi killustikuks jahvatada. Ja seda ütlen ma teadliku ajaloohuvilisena. Igatahes etem kui võimalike huviliste hoidmine „ekskursiooni” ettekäändel (see, et giid räägib inglise keelt nagu just eile õhtul vaadatud „'Allo! 'Allo!” tegelased, teeb nalja kahjuks ainult umbes minuti) kaks ja pool tundi praktiliselt pimedates lagunenud ja 70 a vana hallitust tulvil rõsketes käikudes, mille seintel jooksevad lagunenud pingestatud elektrikaablid ja mille valdav toon on roostepruun ja kus iga roostetükk kisendab: „Olen teetanus, olen teetanus!”
Vanad kindlused, nagu kirjutas kevadel loetud linnuste, kindluste ja losside sõnastiku üldosa, ei ole alles mitte sellepärast, et nad olnuks võitmatud, vaid sellepärast, et neid üldse ei rünnatudki. Prantsuse valitsus pani 1930. aastatel magama 3 mld franki ehk tollases vääringus 196,5 tonni kulda* või Pätsu-aegse Eesti suurte summade arvestamise lemmikvääringus 500 000 tonni võid** oletuse peale, et sakslased oskavad tulla ainult otse ega mitte Belgia kaudu ringiga – mis juhtus 1940. aasta suvel, mil Prantsusmaa sõjavägi oli kööga paari nädalaga. Sama mõju olnuks küllap ka siis, kui kogu see vuntsidega ja ilmselt ka värvitud silmadega hilpharakavägi, nagu mannekeenid näitavad, seisnuks lihtsalt piiri peal käest kinni ahelikus.
Ja nagu osutas 1940. aasta suvel Belgia Eben-Emaeli kindluse juhtum – millele tehtud eduka rünnaku (sees istus 1200 kaitsjat, katusele maandus 74 dessantväelast, alistus 1 päevaga) kavandajaks väidab tagurlik ajaloolane David Irving raamatus Hitler's War (1977) [mille Briti Raamatukogu paigutanud pornograafia osakonda, sest see oli ainus, kuhu sai ligipääsu piirata] isiklikult Hitleri enda – olid taolised I maailmasõja vaimus ehitatud kindlused II maailmasõja õhudessandi vastu täiesti kaitsetud.
Aga nüüd väikene pildigalerii.
Tere tulemast rooste ja hallituse riiki!
Kui oleme ringi konnanud umbes tunni ja mul on juba üsna paha ning jõuame muuseumisse, jõuan fotoka akusid (mis on kõik ühekorraga otsustanud nn ära surra) järjest vahetades juhuslikult paarini, millel on laeng alles, ja seal ma siis üritan end kramplikult lõbustada:
♫ Naerata nüüd jälle sa... ♫
♫ Mina olen Robert... ♫ (Vt ka keskmise einestaja sõrmede asend.)
Muumiafilmist koht, kuidas preester Imhotep surnuist tõuseb.
Peaküti unelm
Tohtrihärra
Kes ei oska lugeda, see saab tukast sugeda.
Ja siis saab muuseum läbi ja ma tulen välja värske õhu kätte. Aga ekskursioon jätkub ja ülejäänud seltskond veedab maa all veel tund aega. Tunnen neile südamest kaasa.
Oh mis rõõm on taas näha neid väravaid väljastpoolt...
Keegi etnograaf, kes uuris kempsuseinakirjutisi, väitis, et inimesed avaldavad neis mõtteid, mida nad mujal ei julge. Müstilisim kempsukirjutis, mida ma kunagi näinud, oli 6.12.1989 Stockholmi raudteejaamas: only these are real men who wear black socks.
NB! Siin kritselduses on prantsuse nimed Alsace ja Lorraine (sic!), mitte saksa nimed Elsaß ja Lotring.
Aga väljasõit ise on tore ning buss on mugav ja soe.
Minekul kuulen (inimene ei saa kõrvu sulgeda ja mul ei ole kõrvaklappe kaasas), kuidas kaks pinki tagapool vestlevad eesti daam ja inglise härra ning natuke enne Hackenbergi jõuab jutt sinnamaani, kuidas omal ajal pidi inglise keelt õppima nii, et ei olnud üldse teada, kas keegi kunagi elusat inglast kohtabki. Daam räägib, et ta õppis inglise keelt ilma seda õieti kuulmata, I learned it from a book. Aga see on täpselt Fawlty Towersi tsitaat! I can speek Eenglish fluently! I leearned iit froom a boook, ütleb Manuel osas Germans (ja et ta ütleb seda vastuvõtuleti all tolmu pühkides, mille peal on põdrapea, siis major arvab, et küll on tark põder, Japanese, isn't it?). Kui nad oleksid istunud minu taga, siis oleksin kindlasti ringi keeranud ja seda Manueli hispaania aktsendiga öelnud. Inglise ja Ameerika telesarjad on näiteks meil peres inglise keele oskust tublisti tagant aidanud ning eri sarjadest (Fawlty Towers, The Fast Show, 'Allo 'Allo!, South Park, Simpsonid) on kasutusel mitukümmend ütlust, nagu siingi blogis sageli öeldud which is nice.
Paarikümnel kilomeetril läbi Prantsusmaa nurga näeme kauneid vaateid:
Kitsas ühe sõidureaga sild, mille rinnatis bussi aknast hästi ei paista. Aga Riia lähedal Adažis oli 1989. a üle Koiva veel kitsam (bussi laius + kummalgi küljel 20 cm), millest rinnatist ei paistnud küljelt üldse. Kuuldavasti olnud sealne eelmine sild veel kitsam ja kipakam, aga sealset tollast suurt tankiväeosa külastanud kõrgele kindralile tulnud hirm nahka ja ta käskinud ehitada uue silla.
Tulevikuvaade
Eriti meeldib mulle see, et tagasiteel mu vallamajast mööda keerab buss linnusevaremete juures D. maanteele ehk siis sõidab mu ukse alt läbi. Pärast läbirääkimisi soostub bussijuht mu bussipeatuses hetkeks kinni pidama, ehkki ta teeb seda umbes sama vastumeelselt nagu Eesti kaugliini bussijuht, kui diureetilise kõrvalmõjuga ravimeid manustanud reisija küsib kolmandat korda metsapeatust. Aga teades pühapäevast liiklust, oleks vastasel korral mul vaja korterisse teha umbes viiekilomeetrine jalgsimatk. Seega on mul ajal, kui teised alles bussiparklasse jõuavad, juba õhtusöök pliidil soojas.
Tänud korraldajatele.
* * *
Õhtul on e-õpperakendus tööle hakanud ja teen poole ööni (tunde järgi, tegelikult on kell tund aega vähem) oma juhendatava kursuse asju: hindan kodutöid ja annan tagasisidet.
* Prantsuse frank oli 1928–1936 kulla alusel, 1 kuldfrank oli 65,5 mg 90% puhtusega kulda, 1 kuldfrank oli 5 paberfranki; nende ridade kirjutamise aegu maksab gramm kulda 17,63 €.
** 1938. a oli sularaha vahetuskurss 100 fr = 11,60 RM ja 100 Ekr = 68 RM (st 1 fr ~ 17 s). 1 kg võid maksis umbkaudu 1 kr. Minu poemüüjast vanaema sai 1938 palka 50 kr 50 s kuus, kahetoalise korteri üür puitmajas oli 20 kr kuus, riigiametniku palk oli 100–150 kr kuus, trammipilet maksis 10 või 15 s, õhtusöök kahele restoranis maksis umbes 3–5 kr – ehk siis krooni ostujõud oli 70 a tagasi umbes 100–150 korda suurem kui praegu, st Maginot' liin maksnuks praeguses rahas u 50 miljardit krooni.
No comments:
Post a Comment