Mul on nüüd mobiilis Bloggeri rakendus, nii et saan siinseid ülestähendusi kirjutada igal pool, kus andmeside töötab!
Pärastlõunal mitu meeleheitehetke käsiloleva toimetusega: keskel on tegutsema asunud teine tõlkija, kes on öelnud asju teistmoodi, ning ole siis mihkel ja toimeta ühetaoliseks! Esiteks otsin ja kerin originaali järgi kogu dokumendi läbi, leides, et üht nimetust on tõlgitud koguni kolme moodi, ja siis hakkab äkki tulema teksti, mille kohta tundub, et see eespool juba oli, ja hetkeks kaaludes, kas pean tõesti hakkama lausehaaval otsima (NB! Google’i otsing on hägus, aga tuntud tekstitoimeti otsing ei ole, see otsib alati täpselt seda teksti, mida inime sisestas), või pean tegema hädajoondamise ja kasutama dokumendi juba enam-vähem toimetatud esimesest poolest otsimiseks tõlkemälu (mis otsib hägusalt). Jätan ametisaladuseks, kuidas saab joondada 200 lk/h, aga mainin, et ega originaali kordus täpselt 100% olnudki, nii et tekstitoimeti Ctrl-f jätnukski hätta.
Saan õhtul läbi Lembitu-teemalise bussiraamatu ja viimasena täheldan, et autor ei tea päris täpselt, mis kroonika kirjakohti võtta puhta kullana, mida mitte. Arve (eriti just langenud eestlaste arve) ta mõistlikul kombel umbusaldab, aga piiblitsitaate usub – nagu saarlased lammutanuvatki 1222 taanlaste linnuse nii, et kivi ei jäänud kivi peale (vrd Mk 13:2: Ja Jeesus ütles talle: „Kas sa pead silmas neid suuri hooneid? Ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!” ja Mt 24:2: Jeesus hakkas rääkima ja ütles neile: „Eks te näe seda kõike? Tõesti, ma ütlen teile, ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!”), ja sakalased heitnuvatki 1223 Viljandi sakslaste laibad väljadele metsloomade ja -lindude roaks (vrd Ps 79:3: Nad on su sulaste laibad andnud söögiks taeva lindudele ja su vagade liha metsloomadele; NB! ka Henrik ise ütleb selle kohta sicut scriptum est, „nagu on kirjutatud”). Muidugi eks süüdi ole see, et kroonika viimase eesti tõlke kolmest trükist üheski piiblitsitaate eraldi märgitud ei ole (esimese, 1982. a väljaande ladina rööptekstis küll), ja õige ka, sest neid olevat tegelikult tunduvalt rohkem kui pealtnäha paistab ja hakka siis vaidlema, mis tõlge on see ainus ja õige. Kui õigesti mäletan, siis 1982. a tõlke kommentaarides ja eessõnas on piiblitsitaatide usaldamatust kommenteerinud ka ajaloolane Enn Tarvel (vist ühe 1215. a sõjakäigu võika kirjelduse kohta: et ühelt poolt võib Henrik liialdada ja kasutada mõtte paremini väljendamiseks piltlikke piiblitsitaate, aga teisalt võib-olla nii jube oligi).
Hilisõhtul üks perekondlikest lemmikfilmidest „Kohtumine tundmatuga”, aga, nagu võib lugeda homsest sissekandest, jätkub õhtu üle kesköö.
Pärastlõunal mitu meeleheitehetke käsiloleva toimetusega: keskel on tegutsema asunud teine tõlkija, kes on öelnud asju teistmoodi, ning ole siis mihkel ja toimeta ühetaoliseks! Esiteks otsin ja kerin originaali järgi kogu dokumendi läbi, leides, et üht nimetust on tõlgitud koguni kolme moodi, ja siis hakkab äkki tulema teksti, mille kohta tundub, et see eespool juba oli, ja hetkeks kaaludes, kas pean tõesti hakkama lausehaaval otsima (NB! Google’i otsing on hägus, aga tuntud tekstitoimeti otsing ei ole, see otsib alati täpselt seda teksti, mida inime sisestas), või pean tegema hädajoondamise ja kasutama dokumendi juba enam-vähem toimetatud esimesest poolest otsimiseks tõlkemälu (mis otsib hägusalt). Jätan ametisaladuseks, kuidas saab joondada 200 lk/h, aga mainin, et ega originaali kordus täpselt 100% olnudki, nii et tekstitoimeti Ctrl-f jätnukski hätta.
Saan õhtul läbi Lembitu-teemalise bussiraamatu ja viimasena täheldan, et autor ei tea päris täpselt, mis kroonika kirjakohti võtta puhta kullana, mida mitte. Arve (eriti just langenud eestlaste arve) ta mõistlikul kombel umbusaldab, aga piiblitsitaate usub – nagu saarlased lammutanuvatki 1222 taanlaste linnuse nii, et kivi ei jäänud kivi peale (vrd Mk 13:2: Ja Jeesus ütles talle: „Kas sa pead silmas neid suuri hooneid? Ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!” ja Mt 24:2: Jeesus hakkas rääkima ja ütles neile: „Eks te näe seda kõike? Tõesti, ma ütlen teile, ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!”), ja sakalased heitnuvatki 1223 Viljandi sakslaste laibad väljadele metsloomade ja -lindude roaks (vrd Ps 79:3: Nad on su sulaste laibad andnud söögiks taeva lindudele ja su vagade liha metsloomadele; NB! ka Henrik ise ütleb selle kohta sicut scriptum est, „nagu on kirjutatud”). Muidugi eks süüdi ole see, et kroonika viimase eesti tõlke kolmest trükist üheski piiblitsitaate eraldi märgitud ei ole (esimese, 1982. a väljaande ladina rööptekstis küll), ja õige ka, sest neid olevat tegelikult tunduvalt rohkem kui pealtnäha paistab ja hakka siis vaidlema, mis tõlge on see ainus ja õige. Kui õigesti mäletan, siis 1982. a tõlke kommentaarides ja eessõnas on piiblitsitaatide usaldamatust kommenteerinud ka ajaloolane Enn Tarvel (vist ühe 1215. a sõjakäigu võika kirjelduse kohta: et ühelt poolt võib Henrik liialdada ja kasutada mõtte paremini väljendamiseks piltlikke piiblitsitaate, aga teisalt võib-olla nii jube oligi).
Hilisõhtul üks perekondlikest lemmikfilmidest „Kohtumine tundmatuga”, aga, nagu võib lugeda homsest sissekandest, jätkub õhtu üle kesköö.
No comments:
Post a Comment