K, 1960. päev: noobel, nooblim, noobleim

Saksa keele eksam. Kirjaliku ja suulise osa vahel on poolteist tundi ootamist. Selle rühmaga üldist rühmavaimu tekkinud ei ole nagu eelmise rühmaga – kus vaheajal söödi koos ja õpetaja rääkis lõbusaid lugusid, peamiselt saksa keele õpetamisest Lõuna-Koreas; praegusel kursusel on nurga taga ainult kohviautomaat ja õpetaja sööb võileiba klassis üksi. Aga nüüd see eelviimasel korral siiski natuke tekib.

Nädala leid oli tõlkemälus, autor tundmatu: playpen ~ mängupastakas.

E plaanib minna sügisel portugali keele kursusele ja mina kiidan takka, et mine-mine, siis saad öelda alt naabrile, et ära grilli rõdul. Järgmisel kevadel peab tihaste armee õpetama välja tegema täpsusrünnakuid.

Iidpiltide skannimine jõuab välja noobli ürituseni 1999. aastal, mis algas samast asutusest, kus otsustatakse ühe valdkonna Nobeli* saajad (otsustamise ruum oli kõrvalmajas). Failinime jaoks kohaandmeid otsides leian, et ega Rootsis ka Google’i tänavavaadet ei ole ja üritusejärgse peo samuti nooblis kõrvalmajas on tänapäeval Angola saatkond.

* Nimi Nobel hääldub tegelikult [nobeel], et te teaksite!