N, 1961. päev: erakordsed, aga ka veidrad sõnad

Tänase kosmonautikahõngulise päevaarvu juurde mainin, et ükspäev tellisin Peenemünde katsejaama ülema Dornbergeri mälestuste esimese väljaande (1952), et kontrollida, kas ka seal väidab ta end öelnuvat raketi esimese eduka stardi tänukõnes 1942. a oktoobris, et alanud on kosmoselennu ajastu. Isegi 1952. aasta kohta, kui orbiidile jõudmiseni oli aega veel viis aastat, olnuks see võimas seisukohavõtt.

Leian vanadest tõlgetest jäänuki „veretromb”, mis jäi kunagi kahe silma vahele, kui rookisin tõlkemälust ära „vereklompe”, „verehüübeid” ja „verekalgendeid”. No taolise variandi peale ei tulnud. Kole lugu jah, kui a) inglise keeles öeldakse ainult blood clot ja lugeja ise mõelgu, kas jutt on normaalsest verehüübest või ebanormaalsest trombist, ning kuigi on olemas kreekalaenuline thrombus (mitm thrombi), on see haruldane teadustermin, mida on üldises meditsiinitekstis harva, ning b) kui omal ajal ununes* tromb nii Silvetil kui ka tema jüngritel, kes toimetasid sõnastiku 2. ja 3. trükki, nii et see ei sattunud ka silveti 3. trükist lekkinud materjali seas eesti veebisõnastikesse... aga see kõik ei õigusta oma peaga mõtlemata jätmist!

* See on tegelikult päris veider, sest silveti aluseks olnud Concise English Dictionary esimese väljaande (1911) kirje clot selgituses c. of blood on tähendus thrombosis selge sõnaga olemas. (Mul on COD 1911 PDF-failina (vt Google), uuritud ja oma silmaga nähtud.)

Mul on nüüd spetsiaalne ööliblikate välimääraja, kust selgub mõne minutiga, et tuppa lennanu on Parectropis similaria (ja guuglist ka kohe, et maakeeli valgetähn-samblikuvaksik).

Kas teadsite, et eesti guugli arvates on olemas mingine „Aafrika keel”? Teadke siis:

Lõpuks pisut lugemist neile, kes arvavad, et jabur ajakirjandus ja eimillestki uudiste treimine on olemas ainult Eestis. Voilà: Helsingi linnaleht teatab, et kõrge trammindusametnik annab andeks iseäralikule sõitjale (foto on).