Teisipäeval sain kelmusmeili, et maksa 929 €. Täna saan veel kaks, et maksa mingi üle 3000 € ja üle 5000 €. Järjest lõbusamaks läheb.
Poes on palju inimesi, kes oma ihu eest hoolt ei kanna.
Eile löödi katki välimise välisukse klaas; klaasikillud säravad senini uksemati sees ja kanname koeri sealt üle. Et üksi korraga mõlemat kanda ei saa, on Šp õlal kotis ja Št kaenlas. Algul imestasin, miks Št tahab minna uksest vasakule, kui tavaliselt minnakse jalutama paremale, aga täna mõistsin: Šp on õlal kotis tavaliselt pikalt jalutuskäigult tulles; kui aga majast väljutakse nii, et Šp on õlal kotis, siis minnakse ju arsti juurde, ja bussipeatus on majast vasakul.
* * *
Lõpetuseks eile vaadatud filmist Inside the Titanic (2012, kahjuks mitte originaalkeelne, vaid saksa keelde dubleeritud variant). Lugu põhineb Titanicult pääsenute kohtutunnistustel ja juurde on tehtud põhjalik ülevaade, kuidas täpselt vesi laeva tungis ja millal olukorrast mida arvati. Loo lõpp on teada ja seetõttu on lugu päris kriipi, kohati (veekindla ukse vahele kinni jäänud mehaanik) isegi nii väga, et võtan seal iga kord hääle maha ja kerin kiiremini üle.
Aga mis eriti silma jääb: lõputiitrite paljudest läti nimedest saab teada, et film on tehtud koostöös mingi Läti stuudioga. Nii et – kui aeglased eestlased alles mõtlevad, et võiks hakata Eestit filmimaailmas müüma kui kohta, kus on hea teha filmi, siis lätlased juba [Titanicu dokudraamas] upuvad!!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment