Tõusen röögatu vara, kell viis, nõrgas lootuses, et äkki tõusev päike siiski paistab. Olin eile mõõtnud päikesetõusu asimuudi ja ülemineku lõpu aegse kõrguse silmapiirist ning tõdenud, et peaks üle metsa paistma küll. Samuti katsetasin eile hommikul, kas läbi CD vaadata saab, ja olin põhimõtteliselt välja mõelnud, kuidas konstrueerida fotokale vajalik filter, kus on vajalikud materjalid (papp, teip ning mis fotoarhiivi mapis on ilmutatud valgustatud filmi!) ja kus on vajalik fotokola (fotokas + suur objektiiv + konverter + statiiv) ning kuidas teravustada kaamerat nii, et läbi pildiotsiku ei vaataks.
Kogu üritus jäi siiski ära, sest algul oli hämar ja pilves, siis läks pisut valgemaks ja hakkas sadama tugevat vihma.
Hommikul käib peale tihase- ja varblaseparve rõdul ka rähnipere (vanem + laps) ning isegi harakapere (vanem + 3 last).
* * *
Tööl koosolek, kus aprillis konverentsil käinud peavad rääkima, mida konverentsil räägiti. Olen kohapealseist märkmeist erilised terad välja sõelunud ja õnneks hilineb koosoleku algus nii kaua, et saan käia ja printida need uuesti. Mind tituleeritakse ühe teema parimaks asjatundjaks [kohaolijate seas], mis teeb mulle vaikselt, aga koledasti nalja, sest mu side on pigem kaudne kui otsene.
Paiguti pean mõtlema väga hoolikalt, mida öelda ühe jutuks oleva tarkvaratoote kohta, sest selle kohta olen peale konverentsi kuulnud ka teises kohas, kus olen spetsiaalselt allkirjaga kinnitanud, et vaikin nagu surnud laplane, ja osi asju räägiti üldiselt mõlemal ning osi asju konkreetselt ainult selles viimases.
Meie räägime üldiselt aiast, aga kommentaarid on aiaaugust ning üleüldine viisakusõhustik ei luba teatada, et kuulge nüüd!! Ja aega ka ei ole nii palju, et alustada jutuga aegade algusest peale ja sedasi selgitada, mis on puder ja mis kapsad. Igaüks jääb oma arvamuse juurde kindlaks ja mina olen parandamatu optimist edasi.
Kokkuvõttes jäi koosoleku pärast mul täna hommikul saksa keeles käimata. Kui just mingit uut grammatikavigurit ei õpitud, siis ma vist väga palju ei kaotanud.
* * *
Otsides internetist kinnitust või kummutust mälestusele, nagu olnuks Lomonossovi tuntud punnpõskse portree algne allkiri „Suur vene teadlane Mihhail Lomonossov vaatlemas 1761. aastal Veenuse üleminekut Päikese kettast” (milles võib tegelikult kahelda, sest ta teeb seda silmi kaitsmata ja pildilt ei paista, nagu olnuks tal kassisilmad), leian hoopis selle, et nimetet vaatlusega leiti Veenuse atmosfäär ja, mis veel põnevam, leian ka selle, et Lomonossovi multitalent leiutas teooria, et häälikud ise kannavad tähendust, mille leiutajaks arvatakse üldiselt üht teist keeleteadlast ja mida mõnes ülikoolis pidada senini õpetama kui teadust, kuigi see on süüvimisel siiski rohkem maagia ja sellega sõnade päritolu seletamine rahvaetümoloogiaks nimetatav naljakas ajaveede.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment