Üksõhtu sain rabava meili, mille saatja esines posti-fotopoena, kust mitme aasta eest tellisin aeg-ajalt fotokola. Rabavus seisnes nii selles, et meilis nõuti mult 926-eurose „maksmata arve” tasumist, kui ka selles, nagu oleksin saanud neilt ...3 (kolm) ...Nikoni fotokat – mina aga olen teadupärast viimased 21 aastat olnud ühes teises leeris. Taoliste meilide korral tuleb enne paanitsemist ilusti vaadata, kes on saaja ja kes saatja. Kui saaja asemel on @@ või unspecified recipients, võib kustutada kohe rahus. Aga oli minu meiliaadress. Järgmiseks vaatasin, kes oli saatja: no seal oligi mingi suva aadress, mitte selle veebipoe oma. Väidetavasti oli „maksmata arve” kokkusipitud manuses, mille jätsin targaste avamata. (Tagantjärele mõeldes: et see läks viirusetõrjest läbi ja oli väga väike, ei saanud seal mingit nakatatud värki olla, kuid võis olla millegi sees õngitsuskoha hüperlink.) Saatsin meili (manuseta) asjaomasele veebipoele, et kas nad ka teavad, et keegi ähvardab inkassoga nende nimel.
Täna saan fotopoelt viisaka vastuse, et nad teavad asjast küll, taolisi meile olevat üleeile saadetud paar miljonit ja nad ei saa midagi teha, sest need meilid tulevad välismaalt, ja nad saadavad enda meile ainult firma aadressilt ja ei pane kaasa manuseid ning kahtlane meil tuleb kohe kustutada ega mingil juhul tohi manuseid avada.
Saksa keel. Nagu varemgi nenditud, jätan ma saksa keeles lugedes väheolulisi sõnu ilmselt vahele, sest mul ei ole mingite vigur-sidesõnade kohta halli aimugi ja igaks juhuks kaasa võetud, 1995. a keelekursusel kasutatud grammatikaraamat ei tea nendest ka midagi. Raamat on vanadusest ja kergest kopitusehaisust hoolimata kasulik, sest seletab neid asju, mis seal on ja mida üles leiab, paremini kui õpetaja.
Tööle tagasi tulles kirikmäe prismast vajalikke asju nagu mõõdulint (küll korteris kuskil olev vana lähipäevadel ka kindlasti välja ilmub!) ja mappe. Satun bussi peale, mis töömaja trepi juures ei peatu; tulen maha elektrijaama juures ja ükskord ometi olen seal päevavalges ja teen kunstpilte:
Täna saan fotopoelt viisaka vastuse, et nad teavad asjast küll, taolisi meile olevat üleeile saadetud paar miljonit ja nad ei saa midagi teha, sest need meilid tulevad välismaalt, ja nad saadavad enda meile ainult firma aadressilt ja ei pane kaasa manuseid ning kahtlane meil tuleb kohe kustutada ega mingil juhul tohi manuseid avada.
Saksa keel. Nagu varemgi nenditud, jätan ma saksa keeles lugedes väheolulisi sõnu ilmselt vahele, sest mul ei ole mingite vigur-sidesõnade kohta halli aimugi ja igaks juhuks kaasa võetud, 1995. a keelekursusel kasutatud grammatikaraamat ei tea nendest ka midagi. Raamat on vanadusest ja kergest kopitusehaisust hoolimata kasulik, sest seletab neid asju, mis seal on ja mida üles leiab, paremini kui õpetaja.
Tööle tagasi tulles kirikmäe prismast vajalikke asju nagu mõõdulint (küll korteris kuskil olev vana lähipäevadel ka kindlasti välja ilmub!) ja mappe. Satun bussi peale, mis töömaja trepi juures ei peatu; tulen maha elektrijaama juures ja ükskord ometi olen seal päevavalges ja teen kunstpilte:
No comments:
Post a Comment