L, 1956. päev: pidustused

Vagunisaatja näib olevat tööle tulnud otse eilsetelt rahvapidustustelt.

Suht ootamatult on ka T-s mingid rahvapidustused (vanalinnapäevad, nagu selgitab kohalik ajaleht). Peamiselt seisneb see ohtras kohaliku õlle müügis (leht kirjutab 120 müügipunktist, lugedes sisse ka türklaste booliletid). Palverännakust ei ole möödas kaht kuudki, aga juba on selle nänn müügil poole hinnaga. Raamatupoe juures platsil voolab esialgu õlu; algul arvan esinevat mingit bändi, aga kes vist niisama suid maigutab, kui just ühe laulu pärast ei ole kohale toodud teisest ilmast Michael Jackson. Õlu on hõivanud ka kogu keskväljaku, kuhu täna on lillemüüjad jätnud targu tulemata. Leht kirjutab, et üritus oli suhteliselt rahulik, ilma eriliste vahejuhtumiteta. Peale tavapäraste kakluste (seitse vigastatut, üks vahistatu) varastati ka üks kallis ja raske spetsiaalgrill.

Tutvume T jaamapoega, mis siinse blogi vaimus saab nimeks Maxima. Kassiir tõuseb püsti ja koogutab vaatama, ega me ürita kärupõhjas midagi tast mööda veeretada.

Hilisem täiendus. T. jaamapoe kirjeldusele tuli kaks kommentaari, ühes oli liiga täpseid kohaandmeid (poekettide nimed), nii et seda ei saa siin all avaldada, ja teine tuli meiliga. Mõlemas kirjutati, et kassas kontrollitakse hoopis käru numbrit. Aga no kuulge! kesse seda nii ebapraktiliselt teeb. Mu kadund isa oleks juba sama päeva õhtul asunud köögis joonestama ja järgmiseks päevaks olnuks tehtud ratsettepanek, kuidas saaks käru numbrit kontrollida väiksema vaevaga. (Mu valduses on isa 1970. aastate alguse tööraamatu ümberpildistusega negatiiv, selle järgi tegi ta ametlikke ratsionaliseerimisettepanekuid vähemalt korra kuus.) Iseoma tarkusest pakuksin, et vöötkood käru käepideme külge või veel lihtsam – käepideme külge lihtsalt silmaga loetav number.

Oletus, et müüja kontrollib käru sisu, ei tulnud mitte tuulest, sest meie ees inimestelt leidis ta kärust kilekoti alt paki nätsu või mingi muu sarnase tühja-tähja, mis oli sinna unustatud, aga, näe, leidis.

Nime Maxima panin puhta subjektiivseil põhjusil – poe üldmulje meenutas Maximas kogetut – ning see ei ole mingit moodi objektiivne sedastus. Köögiviljade poolest võiks vabalt panna ka Säästumarket (see oli nüüd kompliment, kes aru ei saanud! ☺).

Öösel on mingi jalgpall, tänaval korraks tuututatakse ja kisatakse. Küll on tore, et korter on pooleldi metsa vahel ja mitte linnas, kus kostaks tänavalt tuppa ka palju nõrgem kisa või kas või ainult see, kui purjus tudengid alles lähevad lemmikurkasse.