R, 1948. päev: Kämp ja Klomp taas asialla

Hommikul käin kõrvalmajas; turvakontrolliks valmistudes kühveldan püksitaskust peenraha jopetaskusse ja pillan terve euro jalamati vahele: see on just sellise suurusega, et jääb pühkimisribade vahele püsti – paistab, aga paljasõrmi enam kätte ei saa.

Praeguse bussiraamatu headus vaheldub – kohati on piinlikult primitiivne, siis jälle huvitav. Häid mõtteid:

• 1962. aasta raketikriisi ajaks oli USAs just ilmunud Barbara Tuchmani raamat „Augustikahurid”, mis räägib, kuidas 1914. aasta augustis vallandas Euroopa riikide kangekaelsus ja kompromissitus maailmasõja. Kennedy öelnud vennale, et ta teeb kõik selleks, et kui järelpõlvede seas keegi veel kirjutada oskab – tollase hinnagu järgi hukkunuks tuumasõjas vähemalt 400 miljonit inimest, neist USAs vähemalt 100 mln (maailmas elas tollal 3,1 mrd ja USAs 185 mln inimest) – , ei oleks põhjust kirjutada raamatut „Oktoobriraketid”.
• Stalinismi peatükkides arutab autor, kuidas N. Liidu riigijuhid tahtsid näidata, kui halastamatud kommunistid nad on, ja võtsid omale taolisi pseudonüüme nagu Teras (Stalin), Kivi (Kamenev), Vasar (Molotov). Mis saaks aga demokraatias poliitikust, kes võtaks nimeks Teras? – Suur naer lõpetaks ta karjääri kohe!

Ja selle jätkuks ongi kohane rääkida täna avastatud pirakast: Euroopa Liidu eestikeelses õigusaktis on nanomaterjali määratluses samas lauses sõnavärrad „kämp” (mis on algselt olnud agglomerate) ja „pahm” (aggregate*). Saan aru, et paljudele inimestele on silvet pühakiri, aga kuulge – kas teil häbi ei ole?! Hakkasin seda nähes kõva häälega naerma (teiste inimeste juuresolekul) ja, uskuge mind, ma ei ole kindlasti mitte ainus!

* Mujal kui pühakirjas silvetis on nende eesti vasted aglomeraat ja agregaat. Kõhutunne ütleb, et pimesi on järgitud ka keelesoovitust, et „agregaat” öelda ei ole sünnis – kuigi see käis üldkeele, mitte nanoosakeste määratluse kohta. Kämbu ja pahma soovitajatele tuleb anda agressiivse keeletagurluse auhind – ja kui seda ei ole, tuleb see asutada!!