K, 1865. päev: plõnn

Kunagise herr Flicki lennufirma spämmist on võimatu loobuda ja täna saan teada, et kõigi nende seltsis kulutatud aja eest olen kogunud 3000 punkti, mille eest võin saada nende poest selliseid hüvesid:

• 2 × 2 laulu filmist Shrek (1270 p paar)
• 1 kellegi Rodes Enfantidesi lugu (1830 p)

 Ja nüüd loetlen aB seltsis veedetud hetked, mis loetelu on pikemgi veel:

• aB näitab end mesimagunasa esimest korda: 28. X 2009
• aB lennuki põrandal loksub kusi: 2. XI 2009
• aB on ootamatult kehtestanud pileti registreerimise tasu: 25. II 2010
• aB resetib lennuki pardaarvutit, reisijad paanitsevad: 1. III 2010 
• aB korraldab mulle sellised jõulud, et mäletan veel kaua: 24., 25. XII 2010

* * *

Uus saksa keel. Tuttavaid nägusid on varasemate siinkandi keelekursustega võrreldes palju. Korraks vaatab ukse vahelt sisse isegi üks prantsuse kolleeg ning nii sloveeni kolleeg K kui ka mina imestame, aga selgub siiski, et ta eksis uksega.

Õpetajal on klassiga vähem kontakti kui eelmisel, kursus tõotab vaikset äraolemist. Päris mitu korda haigutan magusasti (kui õpetaja ei vaata).

* * *

Asjatundja ning G-nimelise kõigevägevama abiga puhutakse minu läpakasse jälle eluvaim sisse. Kõige rohkem kulub aega siiski väärtusliku kraami päästmisele, kus selgub, et päästetavas kaustas vedeleb miskipärast ka aastate 1991–2004 elektrooniline arhiiv, mis on olemas ka veel vähemalt neljas kohas mujal ning kus on uduumbe pisikesi faile, mille kopimise arvatavaks kestuseks näitab arvuti üksvahe umbes kaht nädalat. Mu kannatus katkeb umbes tunni pärast (kui järg on jõudnud esimese arhiiviplaadini aastast 2001 ja kogu kaustast on valmis 52%), mille järel saab asjatundja voli surkida arvutis, mida vaja, ning kõigi toasviibijate üllatuseks kostab järgmisel käivitusel pling!, mille saatel ilmub ekraanile tuttav ümmargune ogaline plönn ja arvuti küsib Windowsi parooli, mida esmaspäeva hommikust ei olnud ma kuulnud mitte. Oh kui armas see heli nüüd on!

* * *

Minu reaktsioon päevasündmustesse on ka täna asjakohatu, sest uudistest näidatud vägede juhataja meenub mulle alati hoopis ühes teises, aga samavärvilises kontekstis. Mis minu kooliaja ajalukku veel puutub, siis oli juba tollal teada, mis on breik, ning N. Liidu ajaloo õpikus omandasid mõne täheparandusega terved peatükid sootuks lõbusa ilme: näiteks kuidas algul breikisid ainult Putilovi töölised, aga see laienes kiiresti ülevenemaaliseks breigiks, millesse olid haaratud kümned ja sajad tuhanded töölised ning vabrikandid kiristasid jõuetus vihas hambaid. Vabrikandist ja vabrikutöölisest meenub minuaegsetele kooliõpilastele kindlasti asjaomane joonistus „akadeemik” Palametsa kuulsas IV klassi ajalooõpikus „Jutustusi kodumaa ajaloost” – kus Rootsi ajast on üks rida, aga Kreenholmi breigist streigist kaks peatükki – , koos paruni ja nuhi pildiga, ning võib-olla mäletab mõni koguni võimlemispüramiidi sarnast skeemi mingist teisest ajalooõpikust, kus töölised sõna otseses mõttes kandsid peade peal kodanlasi ja aadlikke.

* * *

Hommikul maa härmas, näen laulmas kuldnokka. Õhtul vihm.