28.3.12

K, 1886. päev: kus on, sinna tuleb

Keelekursuste silmaringi imetabases maailmas saab täna teada, et tegevus, kuidas on seotud keskmine sakslane ja 11 tonni CO2/a, olevat kasutamine. Veel oletab õpetaja, et teleka rahvapärane nimetus Rohr tulnud raadiolampidest (mitte päris, see tuli kineskoobist, sest sõnaga Rohr nimetati ka muid katoodkiirnäidikuid enne telerit – huu, võiksin järgmisse tundi kaasa tuua Saksa sõjaaegsete radarite raamatu), aga sellest, et Bildschirm ei ole mingi luuleline ümbernurgaütelus, vaid täiesti asjalik tehnikatermin (tähenduses kuvar ja ka ekraan ehk pildikuvamisseadme kuvapind), ma enam rääkida ei jaksa.

Peame rühmatööna lahendama iidse mõistatuse, kuidas talumees peab vedama üle jõe kapsa, kitse ja hundi jne, pooltel on pooled ja teistel teised ülesõidu pildid, tuleb küsida ja kokku panna loogiline järjestus. See on aga tuntud loogikaülesanne ning pealegi meenub mulle lõbus Saksa animafilm Rubicon.

Siis kuigi puhkuseni on aega 2½ tööpäeva, mis on planeeritud töid punnis täis, leitakse, et mul on selle aja jooksul veel vaja olla koosolekul, teha veel hunnik lisatööd ja veeta terve päev katsetamas tarkvara. Tööloetelu on praegu poolteist ekraanitäit pikk ja puhkusele minekuks peab see olema tühi. Muidugi proovin valmis-nuppu klõpsata alles nii hilja, kui saab, et ei jõutaks anda enam midagi vahele.

* * *

Õhtul saab läbi kerge raamatukene Kriegsmarine Coastal Forces. Nagu Osprey raamatutes ikka, katsutakse 48 leheküljele pakkida kogu mingi teema täies ulatuses, mis mõnikord – kui teema on kitsam – on täitsa põhjalik, aga – kui teema juhtub olema laiem – on väga üldine. Nüüd on see teine juhtum. Ma ei arva end teema spetsialistiks, kaugeltki mitte, ja mu asjaomane lugemus piirdub umbes selliste raamatutega:
  1. Gröner, Die deutschen Kriegsschiffe 1815–1945 (1966/1968; valikuliselt, eelkõige Läänemerega seotu)
  2. Mati Õun, Lahingud Läänemerel (mitu raamatut)
  3. Per-Olof Ekman, Havsvargar (õigemini olen lugenud selle soome tõlget, Sukellusvenesotaa Itämerellä, aga rootsi algupärand mul on)
  4. Charles W. Koburger, Naval Warfare in the Baltic, 1939-1945: War in a Narrow Sea (1994)
  5. Berežnoi, Trofei i reparatsii VMF SSSR (1994)
  6. Fritz Brustat-Naval, Unternehmen Rettung (2001)
  7. Dinklage & Witthöft, Die deutsche Handelsflotte 1939-1945 (2001; pisteliselt)
  8. Jung, Die Anstriche und Tarnanstriche der deutschen Kriegsmarine (1997)
Ning peale pisut algeliste värvitahvlite ei ole raamatus peaaegu mitte midagi uut ja tundmatut! Ainus, mida ma tõesti ei teadnud, oli, et õppepurjekas Gorch Fock (1933) on alles ja jõudnud tagasi Saksamaale, kus praegu on muuseumlaev; ma olin arvanud, et algne laev läks sõjas kaduma (st Venemaale) ja 1958 ehitati asemele teine samanimeline, mis mõni nädal tagasi leidus ootamatult ühelt mu vanalt slaidilt, pildistatuna 1993. aastal ankrus Tallinna reidil.

No comments: