Taas pime ja vihmane hommik. Pärast mitut katset edasi lükata äratuskelli (ilmselt näen osa sellest unes) ja ühe taskutelefoni mahakukkumist nõnda, et see tuleb uuesti sisse lülitada, ärkan lõplikult alles kell 8.43. Mõni minut selle järel alustab just mu magamistoa seina taga naaberkorteris remondimees lööktrelliga puurimist. Võib-olla peaksin jätma talle sedelikese, et ei pea ootama peaaegu üheksani, minugi poolest võib juba seitsmest.
Tervis on kõbus, köha on vaibumas, palavikutunnet enam ei ole, mõni pakk Coldrexi on veel varuks.
Päeva sisustab peale tavalise töö kuri tagasiside. Eks tõlgetega ole ikka nii, et kui need on korras, siis ei öelda, et aitäh, oli tore tõlge, aga kui ei meeldi, alles siis öeldakse. Ja kindlasti valatakse välja kõik oma emotsioonid ning oletused, mida tõlkija ja toimetaja teksti tõlkimise-toimetamisel tegi või arvas. Olen viis minutit õnnetu, aga siis asun vastust kirjutama, kus selgitan, kuidas nimetatud vead teksti tekkisid. Alguses on tagasiside üsna asjalik (ja mul vastuväiteid ei ole, me bad), aga mida edasi, seda subjektiivsemaks läheb. Näiteks ei ole ma nõus väitega, et see, kui originaalis pole mingi määruse viite juures olnud, et see oli nõukogu määrus, ja tõlkija on selle lisanud ning ma selle sisse jätnud, oleks ebatäpsus või tõlkeviga, sest see määrus (millele tekstis palju kordi viidatakse) siiski on nõukogu määrus. Liigitaksin selle pigem sisu muutmatuks lisanduseks. Ja kokkuvõttes (kus tellija loeb üles, mida tegid ja mõtlesid tõlkija ning toimetaja) on sõnakasutus selline, et pean tarviliseks oma vastuse lõppu lisada, et asjalik tagasiside peaks olema siiski vaba isiklikest emotsioonidest.
Kolleeg uurib, kas inglise keeli öelda Ukraine või the Ukraine. Leian õpetuse, et alates Ukraina iseseisvumisest eelistatakse artiklita nime.
Saan veidi mahti teha tööd (äärmiselt hoolikalt, 6 lk tõlkest tuleb tagasiside 2 lk ja arhiivimappi 20 lk paberit: valmis versioon, originaal, tõlkijalt tulnud versioon, tagasiside tõlkijale), siis helistab sisetõlkeüksuse koordineerija M, kes ongi see inimene, kelle kaudu käivad ülalnimetatud kurjad tagasisided, ja jutustab, et novembris rahulolematu olnud ministeerium on minu vastusest hoolimata rahulolematu edasi (ma ikka väga loodan, et koordineerija saatis edasi mu lõpliku vastuse, mitte esimese reaktsiooni, mille algusotsas seisis märge DO NOT FORWARD THIS!), näiteks ei usu see, et mitu inimest võiksid saavutada sama teksti tõlkimisel eri sõnastuse (!!). Pidavat kunagi tulema selle tõlke teemal koosolek. Ja et terminisoovitusi ega muid toetavaid toiminguid nad tõesti pakkunud ei ole. Usutavasti ei ole ma esimene tõlkija, kellel sama juhtub, ainult et varasemates töökohtades tavaliselt ei antud pahuraid tagasisidesid tõlkijateni. — Errare humanum est, perseverare diabolicum. (Seneca)
Õhtul Kõrgmetsa maksimarketis. Korteris on Internet ikka maas. Meelelahutuseks balletifilm Matrix Reloaded. Imetlen, kui tõetruu oli see paroodia.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment