N, 284. päev: meditsiin

Jõuan hommikul ilusti bussi peale ja isegi täiesti rahulikult kõndides. Samasse bussi, kus ma istun ja aknast välja vahin, minding my own business, ilmub kesklinnas ka eesti kolleeg M ja soome kolleeg J, kusjuures eesti kolleegi näen alles siis, kui ta juttu alustab. Tuleb olla edaspidi valvsam. Pärast tuleb buss täis.

Hommikupoolikul ei tööta arvutite H-kettad ehk isiklikud virtuaalkettad, kus kõik salvestatud asjad, sh veebisirvija lemmikud. Ja kes siis vajalike internetivaramute aadresse peast mäletab!

Pärast lõunat väga väikese hoiatusajaga uute tõlkijate koosolek meditsiinitõlgete teemal, kus isegi mul, kellel on töökogemust selles kohas juba 11 kuud ja kes on meditsiinitõlkega natuke kokku puutunud ka varem, tulevad hirmujudinad peale, kui adun, kui rohkesti on kohustuslikke normdokumente ja mallfaile (peale nende, mis mul on eraldi mapis välja prinditud ja kust ma näpuga järge ajan). Miks ma sinna olen kutsutud, ma ei tea (enamik rahvast olid minust uuemad, näiteks kohal on kõik kolm täna meil tööd alustanud uut tõlkijat). Teen pärast kasuliku täiendusettepaneku ning selle saatmisel meiliga tõuseb taas esile teema, mis asjus tõlkijad meditsiiniasju järele küsivad, et see enamasti pole üldse seotud konfidentsiaalse teabega, mida mingi ravim teeb, vaid enamasti täiesti fundamentaalsete asjadega, näiteks et põletik on organismi kaitsereaktsioon või kuidas nimetatakse elundeid või milline on mõne elundi ehitus. Neil, kellel mõni pereliige või hea sõber on arst, on lihtne, aga mida peavad tegema need, kellel ei ole? Ja kas lühikoolitus aitaks? (Mis ühtlasi meenutab seda suhtumist, et kõigepealt õpime ära keele ja siis õpime juurde mõne eriala, et siis selles valdkonnas oskaks tõlkida, unustades ära, et seda valdkonda õpitakse ülikoolis mitu aastat ja sama materjali ei saa seega omandada paari tunni, paari päeva ega isegi paari nädalaga. Palju oleneb siiski aga ka õppimissoovist ja sellega võib saavutada väga kasulikke teadmisi. Teatud piirist alates hakkavad selguma üldistavad seosed eri valdkondade vahel ja alles siis läheb põnevaks.)

Õhtupoolikul puurin end homme lõunaks üles antud meditsiniiteksti (13 lk), mille läbindamine on valulik. Ei mina jõua nii palju tagasisidet kirjutada, kui vaja oleks, see saaks kindlasti mitu korda pikem kui töö ise. Samas täiesti kõlbmatu töö ka ei ole (nagu ma pika vaagimise peale leian). Vaatan, kas äkki saab juhinduda ühest uuest mallfailist, aga see kisendab nõnda toimetamise järele, et mul hakkab peaaegu paha, isegi ühikud on valesti kirjutatud. — Mida siis tõlkest huvitavat leida on? – See on üle mäletamatu pika aja esimene töö, kus ei teata, kuidas viidata eurodokumentidele, et as amended by ei ole parandatud, vaid on muudetud. Ja sama asja nimetatakse iga kord isemoodi. Ja tõlkes on lugematu arv ühildumisvigu ja isegi spellerivigu. Ja selgitamata lühendeid. Ja standardfraaside isetegevuslikke tõlkeid. Ja rasedad naised.

Ja nii veereb päev väga õhtusse, poodi ei jõua, korteris hoidun ägedamast mõttetegevusest. Maksan ära elektri ja koeramaksu; selgub, et viimane oli eelmise aasta eest, ehkki, nagu öeldud, mu koerad ei ole siin riigis.