P, 294. päev: jätkub

Prantsuse keele puurimine jätkub. Lõpetan lõunaks ära tegusõnad, kirjutan neid mitu tundi järjest, umbes pool pastakat kulub. Kui sellest midagi kasu ka oleks, milles ma kahtlen (no niipaljukest mäletan, et tulevik ja konditsionaal on kuidagi omavahel seoses, aga mis see aitab, kui iga reeglipäratu sõna võib muutuda muudes aegades nii, nagu ise tahab).

Vahepeal uuendan siinse ja mu esimese blogi välimust. Leian aegade hämarusse mattunud kommentaare (ennist ei olnud siin blogil seadistust, et kommentaari saatmisel tuleks mulle ka meil). Vastus lugeja V küsimusele: olen jah. Ja kui tohin vastu küsida, siis kas V nimetähed on VP?

Ja siis tagasi prantsuse keele hõlma. Loen nii grammatikaraamatut kui vestluskunsti raamatut (Collins Easy Learning French Conversation). Üritan õpiku abil ära mõistatada, mis teema võiks tulla jutuks eksami osaks oleval suulisel ülekuulamisel. Tunne on väga kõhe, sest mul puudub ettekujutus, mida võidakse eksamil küsida. Üritan leida mnemotehnilist võtet, et jäädvustada mällu fraas est-ce que vous pourriez me dire, sest see tuleb kindlasti.

Ja porgandeid ma nüüd kah mõni aeg enam ei taha.