K, 304. päev: loen ja söön

Selge ilm, hommikul −1 °C. Jätkan hommikul eksamitööde parandamist. Selgub, et laupäeval oli eesti matkal umbes kümmekond inimest (ma isegi tunnen ära koha, kus nad on pildi teinud, seal ma jälgi nägingi), aga G-sse matk välja ei jõudnud. Neil muidugi vedas ilmaga, sest paar tundi hiljem oli uduvihm. Järgmine matk on 11. veebruaril.

Tööle (buss ei oota).


Mis küll oli selle disaineri mõttes, kes värvis betooniveokid kartulimardika järgi...

Üks välistõlkija ei ole rahul tõlkesse tehtud muudatustega, millest ühe, tuleb välja, tegi ilmselt asutus, kes selle teksti oma kodulehele riputas. Ilmselt oli tahetud teha rohkem originaali moodi, aga välja tuli tühikuviga ja seda süsteemselt kogu tekstis.

Kolleeg käib oma tõlget kinnitamas, seal on fraas allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud. Küsin, kas ta on kindel, et eesti keeles pole ilusat sõna kuupäevastama, ütleb, et seda ei ole; kui ta on lahkunud, vaatan igaks juhuks ÕS-ist järele. Nüüd siis tean.

Lahkudes näeb kolleeg, et mu toas on ukse kohal üks laeplaat kohalt ära ja sealt paistab tükk kivivilla. Areneb umbes järgmine mõttevahetus:

Kolleeg: Kui see on kivivill, siis see on kahjulik.
Mina (imestades): Kivivill ja kahjulik? Sa mõtled ilmselt asbesti. Kivivill on hoopis teine asi. (Mõtlen hetke, kas rääkida, kuidas tehakse kivivilla ja et asbest on teatud peente nõeljate kristallidega looduslik kivim; aga et see on pikk jutt, siis ei räägi.)
Kolleeg: Aga X-s [kus X on üks suur euroasutus] oli remont ja võeti kivivill ära ja seal oli asbest. Ja sealt tuleb tolm nahale ja siis on kahjulik.
Mina: Asbest tuleb õhu kaudu kopsu.

Ja, pagan, peale selle, et mu viimatiste tehnikaõpingute kõrvalaine oli ehitusfüüsika, läks mul meelest öelda ka seda, et mul käis koguni ruumiõhuühingu ajakiri (hallitus, asbest ja muud loomad).

Veidi hiljem tuleb soome kolleeg kiitma, et ta on eile talle antud "Esto-Europat" otsinud aastaid ja on ikka hämmastav, et see leidub lõpuks sama maja töötajalt. Laenab vastu ühe soome rännumehe mälestused, mille suurus on väga sobiv järgmiseks bussiraamatuks, sest Borsti "Keskaja olmeajaloos" on käsil juba üle-eelviimane peatükk (kirjaoskusest keskajal: lugemus ei tähendanud keskajal, et inimene osanuks lugeda, sest siis loeti alati valjusti ja alguse poole ka pigem seltskonnas kui omaette; ülikoolides oli peamine õppevorm loeng ehk vanema sõnaga ettelugemine ja inimesed suutsid peast tsiteerida pikki teoseid – meenutagem kasvõi Läti Henriku rohkeid piiblifraase oma kroonikas; ja et veel 14. sajandil oli kõrgeid ametnikke, kes olid täiesti kirjaoskamatud).

* * *
Olen pähe võtnud tervislikult toituma hakata, eelmisel reedel pakuti kohalikus poes raamatukest, milles loetletud 8000 toiduaine energia- ja rasvasisaldus, ning nüüd ma siis muudkui rehkendan. Paberile ülesmärkimine, tuleb nentida, distsiplineerib tugevasti. Samuti avastus, kui palju on maitsvates toiduainetes energiat ja rasva (meenutagem Murphy seadusi: kõik hea on kas illegaalne, amoraalne või paksendav). Raamat loetleb ka vabaajategevuste energiakulu, et rulluisutamisel kulub energiat 4,5 korda rohkem kui matkamisel ja, ime küll, näiteks klaverimängul veidi rohkem kui akordionimängul (ehkki klaverit ei pea ju mängimisel teise käega edasi-tagasi vedama). — [See "teine käsi" tuletab meelde koerakasvatajat, kelle koer andis käskluse "Käpp!" peale parema ja "Teine käpp!" peale vasaku käpa. Vasaku andis ka siis, kui öeldi üksnes "Teine käpp!", ilma et enne oleks kästud lihtsalt käppa anda.]

Täna-homme tuleb mäele saada Peda eksamitöödega. n−2 inimest on olnud piisavalt tähelepanelikud ja märganud mu sisseujutatud näpuvigu, mis kasvatasid koduseadme kõrguma läbi nelja korruse või andsid selle trumlile peaaegu reaktiivmootori pöörlemissageduse.

Õhtul on −2,5 °C.