R, 285. päev: liigid

Ärkan kell 8.41 ja ei saa hulk aega aru, kas see on vara või hilja. Täpselt paras, selgub, eriti kui 8.59 saabuma pidanud buss saabub alles 9.03, nii et jõuan tööle õigeks ajaks.

Jätkan maadlemist eilse tekstiga. Keegi on kruttinud printerit, sellel tuleb nüüd enne printimahakkamist üht nuppu vajutada. Ja et printer on lauast 30 m kaugusel, siis see ei ole kuigi mugav.

Läti kolleeg J toob igale eesti kolleegile läti loomakalendri. Kahjuks ei ole piltide juurde kirjutatud, kuidas on need loomad läti keeles. Ainus lätikeelne loomanimetus, mida ma mäletan, on naktssikspārnis (nahkhiir ehk lendlane). [1942. aasta kevadel tahtnud Saksamaa zooloogiaselts pidada kongressi teemal, et võtta kasutusele nahkhiire senise nimetuse Fledermaus asemel Fleder ja karihiire nimetuse Spitzmaus asemel Spitzer, sest kumbki tegelikult ei ole hiir. Hitler lugenud seda lehest, sattunud raevu ja nõudnud, et see kongress otsemaid ära jäetaks, et hulk inimesi tegeleb sellise tähtsusetu asjaga nagu loomanimetuste väljamõtlemine, sellal kui nad võiksid olla parem idarindel. Ehk siis mis on kellelegi tähtis. (Allik: Hans-Jörg Wohlfromm ja Gisela Wohlfromm, "Und morgen gibt es Hitlerwetter!" Alltägliches und kuriöses aus dem Dritten Reich. Frankfurt am Main: Eichborn 2006, lk 260–261. Algupärane allik: Bundesarchiv, R 43 II 953 a (4.3.1942, Bormann vahendab Hitleri kommentaari Berliner Morgenpostis olnud teate kohta).]

Nimetatud tekst on üsna kole. Saan aga siiski tähtajaks valmis ja viie paiku hiilin minema. Käin sel aastal esimest korda siinmaal poes (Kirikmäe prismas). Olen vist pisut külmetunud.

Loobun eilsest plaanist matkata nädalavahetusel Saksamaa nurka uurima, kas leian üles selle metsasihi, kus kunagi oli hiidsuurtüki V-3 toru. Enne tuleb hankida piirkonna matkakaart, Google'i kaartide järgi ei tahaks matkale minna. Samuti vahest tuleb jätta matk suisa kevadeks, sest nädalavahetusel sinna busse ei lähe, tagasiteed saaks uisutada kuivemate teeolude korral pikalt mäest alla mööda vanale raudteetammile tehtud jalgrattateed.

Õhtul vaatan ulmefilmi Species (1995), mida ma olen kunagi ammu poolikuna telekast näinud. Species oli esimene film, kus kasutati liikumishõivega arvutigraafikat (mis kahjuks ei ole veel eriti veenev, sest liikumine on väga nurgeline). Peategelase koletiskuju mõtles välja sama kunstnik kui Alieni, šveitsi kolekunstnik H.R.Giger (kes sai omal ajal Alieni eest Oscari). Filmi kummitusrongi olen näinud elusuuruses 1996. a alguses filmikunsti 100. sünniaastapäeva näitusel (filmis on seda küll ainult paar sekundit; kuuldavasti ei tahtnud stuudio rongistseeni kokkuhoiu pärast filmi panna, aga H.R.Giger ehitas rongi oma rahadega, olevat maksnud u 100 000 dollarit). Lisade hulgas on filmike H.R.Gigerist tööhoos, tema "inglise keel" on vahva (võimsa šveitsi aktsendiga). Süveneb veendumus, et Giger on hull (kuna ta näeb oma kunsti kõigepealt unes) ehk siis mis vahe on geeniusel ja hullul. Tollal elas Giger Zürichis ja Zürichi telefoniraamatus oli tema nime järel ametiks Innenarchitekt.