Ärkan ajal, mil akna taga on veel tähistaevas. Padjalt üles vaadates näen rõduääre taha kadumas Veegat ja Lüüra tähtkuju. Internet hakkab tööle (pärast seda, kui olen igaks juhuks vajutanud modemi taaslähtestamisnuppu), kaks ööpäeva ei töötanud.
Tööle, bussis värvib keegi minu ees istuv koolinoor silmi (ta istub täpselt tagumise ratta kohal). Sarja Smack the Pony II hooaja esimeses osas oli samal teemal sketš (kuidas kaks ärinaist meikisid end ärikoosolekule sõites ja mis sellest välja tuli).
Borsti raamat on jõudnud perekonnateemadeni. Saan teada, et prantsuse trubaduurid välistasid üldse võimaluse, et abielu ja armastust saaks ühitada; nende kolleegid, saksa minnesingerid, pidasid seda põhimõtteliselt siiski võimalikuks (kuigi mitte eriti tavaliseks). Ja et valitseja Friedrich II ja tema naine olnud abielludes 8-aastased ning said esimese lapse 13-aastastena. Perekonna kui institutsiooni ajaloost on põhjalik (ja rohkete piltidega) raamat Perhekirja: Eurooppalaisen perheen historia, kirjutanud soome ajaloolane Kaari Utrio.
Tööl on tänumeil ühelt tšehhi kolleegilt: saatsin eile õhtul tšehhidele uusaastatervitusena jõululaupäeval Eestis tehtud pildi, kuidas kaks koera, must ja valge, valvavad köögis ahju ees kalkunit, ja näevad välja täpselt nagu Tšehhi kuulsad must ja valge koer (õigemini valge ja must koer) Štaflík ja Špagetka.
Käin söömas (KAD, portsjon on täna mõistliku suurusega, mitte nagu eile, kui see käis isegi mulle (!!) üle jõu). Naastes näen, et söökla ukse taga on laud paberitega täpselt sel teemal, mille dokumenti parasjagu toimetan. Tahan ühte esilolevat dokumenti, aga mulle antakse terve virn (noorik kõnnib piki lauda ja laob sealt ridamisi dokumente mulle kätte; laua tagant ulatab teine veel neid, mis esimesel kogemata vahele jäid).
Korteri postkastis ootab Amazonist tulnud DVD sarja Green Wing eriosaga, mida näidati Inglismaal alles 4. skp ja mille DVD ilmus üleeile. Vaatan ja selles saavad tegevusliinid lõpliku lahenduse. (Ehkki kommentaaris ütleb üks peaosalistest, kelle tegelaskuju oli suremas, et ega keegi ei tea, äkki tuleb 15 aasta pärast produtsendil ja muudel asjaosalistel vajadus teha III hooaeg, mis algab näiteks tõdemusega, et kõik eelnenu oli unenägu, et ka tema tegelaskuju saaks edasi elada, mis telesarjade üldist olemust arvestades on täiesti võimalik. Ehk meenutades 1993. a vana-aasta paroodiasaadet "Aisakoll", mille teksti oli ilmselt kirjutanud Kivirähk ja mis muu hulgas sisaldas "viimase osa Mehhiko telesarjast "Leegitsev jõgi"" — "Ja, muide, ta ei olegi üldse su mees!" – "Minu mees? Aga kes ta siis on?" – "Ta on su õde!")
Mu juhendataval kursusel on üks lisaküsimus väliskohanimede tõlkimise teemal. Et võõrkeelses tekstis on väliskohanimed (st kirjutajariigi suhtes välisriikide kohanimed) sageli selle keele eksonüümid (omakeelsed võõrkohanimed, nt eesti k Pihkva ja Riia) ja neid otsetõlkida oleks viga (näiteks kujutage ette, et tõlgitakse eesti keelest inglise keelde Pihkvat mainiv tekst ja tõlkesse jääb Pihkva, mitte Pskov, siis inglise lugeja ei leiaks seda linna oma maakaardilt). Näiteks piirkond, mis on inglise eksonüümiga Black Forest, on eesti keeli saksa endomüümiga Schwarzwald. Seni on 2/3 tegijatest alt läinud "inglise" kohanimega The Skaw, mis tähendab hoopis Skageni neeme ehk Grenenit (neeme Taani põhjatipus Kattegati ja Skagerraki vahel). Aga sellega oli kunagi alt läinud ka ühe Läänemere kaitse konventsiooni tõlkija, nii et ärge muretsege.
Kohalik leht kirjutab, et kohalikes teeb ääretut pahameelt see, et tulekul on seadus, mis käsib koera avalikus kohas hoida rihma otsas, ja selle rikkujatele lubatakse suurt trahvi või koguni vangimaja. Huvitav, kas sama seadus käsib omanikel ka koerasita ära korjata, või on koerasitt keset kõnniteed edaspidigi püha ja puutumatu? Soome koomiku Simo Frangéni järgi nõudvat rahvas sellisel kuritegelikul viisil risustajale koguni surmanuhtlust.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment