Tööl läheb täna korruse minupoolne välisuks katki, enam ei avane, õnneks on teises otsas ka uks, muidu oleks korrusetäis rahvast vangis ja oleks väga ebsanitaarne olukord, sest kempsud on turvaustest väljaspool.
Soome kolleegi JP-ga tuleb jutuks Edgar V. Saks ning ta ilmutab suurt huvi tema "Esto-Europa" vastu ning ei mõista hästi, miks ma ei võta seda väga tõsiselt. No paraku on paljudes üldisest ajalookäsitlusest erinevates ajalooraamatutes see häda, et üldteema on korras, aga mingis detailis tehakse rumal viga (näiteks jäetakse mingi kõrvaline seik järele kontrollimata), mis kõigutab ka üldteema usutavust. "Esto-Europas" on selliseks näiteks amb-/hamb-/ham-algusega kohanimede peatükis (mida Saks arvab olevat tulnud läänemeresoome sõnast ambuma ehk teatud viisil nõiduma) näitena sees ka Soome linn Hamina, mis aga paraku ei ole üldse muinasaegne ega ole sellel ka soome päritolu nimi, sest see kindluslinn rajati alles 1723. aastal ja soome nimi Hamina tuleb rootsi nimest Fredrikshamn (mis viitab kuningas Fredrik I-le ja sadamale). [Ja keset Haminat alusel seisev "tank" ei ole tegelikult üldse tank, vaid iseliikuv suurtükk StuG III ning selle haakristiga eraldusmärk on Soome, mitte Saksa oma.]
Saame kätte prantsuse keele eksamitööd. Läks paremini kui vaheeksam. Kõige ebalevam tunne oli tegusõnade pööramise ülesande suhtes, kus oletasin, et 20 vormist vähemalt 10 on valed, aga ennäe, ainult 3 on valesti (alati tasub läbi lugeda ka ülejäänud eksamimaterjal, ülejäänud harjutustes võib leiduda vajalikke vorme). Ja aitas ka nn "Aino-neiu" meetod, mille leiutas praeguseks kõmulise kuulsuse saavutanud koolivend X klassis kirjanduse tunnis "Kalevala" tunnikontrollis, sest mu kirjaliku väljenduse harjutuse Šveitsi-heietus sai 17 p 20-st. (Koolivend ei mäletanud "Kalevalast" midagi muud, kui et seal oli üheks tegelaseks Aino-neiu, ja kasutades kurjasti ära asjaolu, et ka õpetaja eesnimi oli Aino, keskendus oma kirjutises ainult Aino-neiule; hindeks sai ta nelja miinuse. Mina seevastu ei jätnud mainimata, et Šveitsis on mõni kant francophone.) Ehk siis kirjalikul eksamil hinnatakse seda, mis paberil kirjas on, aga keegi ei käsi paberile kirjutada seda, mida ei oska (st kui hinne tuleb vigade puudumise pealt, siis tuleks kirjutada seda, mida osatakse). Suuline osa oli kõige kehvem, 11/20 p, mille tõttu töö sai kokku 78,5/100 p. Lõpphinne tuli 40% ulatuses vaheeksami hindest (mis oli 72/100 p, rahuldav) ja 60% lõppeksami hindest, kokku oli 76/100 p, mis oli väga kena, sest 75% on piir rahuldava ja hea vahel. Nii et tunnistusele tuli hea. Which is nice!
Pärast eksamitöö arutlemist küsib õpetaja, kas tahame vaadata prantsuskeelset filmi või pigem räägime oma nädalavahetusest ja ta laseb meid siis minema. Eelistatakse viimast. Jutt kandub koertele; õpetaja kiidab, kui nutikas, aga raskesti alluv on Jack Russelli terjer.
Õhtul poole kaheksani pisitoimetusi, siis Kirikmäe prismasse. Õhtu lõpuks tv.ee vahendusel Ärapanija mõlemad tänavused osad ning Green Wingi 1. hooaja 6. osa.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment