Hommikul esimese valgega üles (kardinaid ei ole ja aken on ida poole, pealegi on hommikul selge). Pea on täis muremõtteid, küljealune on teatud asendis ebamugavalt kõva. Akna taga puu otsas askeldavad harakad ja leevikesed. Üritan magada võimalikult kaua, et päev kiiremini läbi saaks, ent asjata.
Õnnestub käima saada üks mahukas programmeerimise taoline arvutimakett, mille ümberistutamine ühest arvutist teise ei ole senini õnnestunud (tarkvaraversioonide väike erinevus). Tegelen sellega ja ka see edeneb võmsasti, kuni heliseb telefon ja saan teada, et kodune mure on leidnud esialgse, aga siiski soodsa lahenduse.
Kivi langeb südamelt, söögiisu ja tegutsemislust tuleb tagasi.
Helistan naabrile hr E-le, kes on tundnud huvi mu korteri juures oleva parklakoha suhtes (mida ma jalamehena ei vaja). Lubab veerand tunni pärast ukse taha tulla. Hr E osutub olevat minust umbes kaks korda noorem; imelik, kuidas talle autojuhiload on antud.
Õhtul poole kaheksa paiku paistab üle jõe lõke ja väiksem ilutulestik; meenub, et neljapäeval oli postkastis mingi sellekohane teade, millest ma suuremat midagi aru ei saanud. Vahest nagu talve ärapõletamine nagu Šveitsis De Bööggi ärapõletamine pärast vastlaid.
5.3.06
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment