No ja täna olengi talvesaabastes. Kõnnin kohalikku maksimarketisse, et küllap seal on mõni passipildi tegemise koht. Jõuan pärast kolmekilomeetrist lumes sumpamist kohale, seal on kole rahvas, leian pilditegemiskoha, aga selgub, et neil on masin katki. Küsin, kus on lähim teine koht. Onu ütleb, et kesklinnas. No sõidangi. Huupi leiangi ühe pilditegemise koha, hind väga soodne, teenindus laitmatu ja kiire. Paraku painab mind mure koduste pärast ja olen pildil äärmiselt õnnetu. Aga mida teha. Siis tagasi. Bussipeatuse taga on pangaautomaat, mille juures askeldab kaks purjus meesterahvast ja laulavad paar korda Saksa hümni praeguseks ärakeeldud osa esimest rida. Peatuses võbeleb kaks ingliskeelset koolilast, kes arutavad, mis alkoholjoogid neile meeldivad; üks leiab, et talle šampus ei meeldi, see paneb ta švipsi (it makes me dipsy) – ei tea, mida need muud joogid siis teevad?
Tagasi kohalikku maksimarketisse. Ostan vajalikke majapidamistarbeid (riidepuid, puhastusvahendeid, nõudepesuharja, kleeplinti jne); sööki on järel kolmapäevast, isu ei ole ikka. Infoletist saan umbprantsuskeelse tädi käest telefonilaadimiskoodi (ja ühtlasi saan teada, et prantsuse quarante ja saksa Karrotte ei ole samad asjad, kuigi kõlavad ühtmoodi). Siis bussiga veidi linna poole ja viimane kilomeeter jala tagasi korterisse.
Tegelen mõtterohke tegevusega nagu arvuti aadressiraamatu korrastamisega. See saab lõpuks valmis. Varakult magama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment