L, 53. päev: kraadiklaas

Tolmuimeja töötab suurepäraselt ja on vaiksem kui ma arvasin. Vaatan pärast kogu korteri ületõmbamist korraks tolmukotti, aga seal on palju vähem sodi kui ma arvasin. Kuuldavasti olevat esimest tolmuimejat kasutatud Pariisi ooperis, mille saalist kogunes esimese hooga tolmu vist 40 kg (kui mitte 400 kg).

Üritan end läbi puurida prantsuskeelsest linnusteteemalisest raamatukesest, mille leidsin neljapäeval õpikuriiuli kõrvalt. Ehituslikust osast arusaamine (eriti piltide najal) ei tekita raskust, ent kui jutt veereb turniiridele ja linnuseelule üldse, tuleb paiguti iga teist sõna sõnastikust järele vaadata. Ja ega see ka tihti aita. Aga igatahes saan aru, et keskaegses linnuseelus peeti sõjata suve raiskuläinud suveks.

Käin poes, hangin paar topograafilist kaarti juurde (sihiks on kokku koguda kõik siinmaad kujutavad kümme lehte) ja ostan raadiopoest kraadiklaasi. Mu eeldus, et see on raadiopood, seega tehnikapood ja küllap seal osatakse saksa keelt, ostutub ekslikuks (ma pidanuks meenutama raadio ostmise lugu, sest see oli sama kett). Kui ma müüjat saksa keeli kõnetan, hõikab ta üle õla, et musjöö parlee alemaan ja siis ilmub kuskilt tagaruumist keegi vanaonu, kes siis minuga suhtleb.

Suhtlus võtab koletu aja, sest vitriinis on kellegi kuri käsi sildid ära vahetanud ning ta peab arvutist laoseisu kontrollimas ja laost aparaati toomas käima kaks korda. Ja kui ma, karp kaenlas, toidupoes kassas olen, tekib müüjas jube kahtlus ja et ma täpselt aru ei saa, mida ta tahab, siis näitan raadiopoest antud ostudokumenti (garantiitunnistust).