Sajab vihma, maas olev lumi on muutnud pahkluusügavuseks plödiks. Vihun teha asju, mille tähtaeg oli eile, aga mille jaoks õnnestus enneolematu mahu (2851 segmenti tavalise kuni 400 asemel) pärast saada päev ajapikendust.
Vahepeal tuleb läbivaatamiseks töö, mille tähtaeg oli peaaegu kolm tundi tagasi ja sihtkeel on leedu keel. Kirjutan, et siin on midagi valesti; tuleb vastus, et oijah, keel on valesti, ja kohe saan läbivaatamiseks eestikeelse dokumendi, aga sellegi tähtaeg on olnud kolm tundi tagasi.
Õhtul kohalikku maksimarketisse. Ostan süüa ja leivanoa. Ilmselt käsitsen seda kassalindile tõstes liiga ettevaatlikult, igatahes jälgib kassatädi mind väga hoolikalt, kuni ma, nuga kotis, kassa juurest lahkun. (Tegelikult on nuga nii kindlalt kile sisse nipusidetatud, et pakendi avamiseks tuleb korteris hulk aega kääridega pusida.)
Ja kui olen manustanud toreda õhtusöögi, heliseb telefon ja saan teada suurest ja akuutsest kodusest murest, eelmise neljapäeva sarnasest, mille lahendamisüritused ilma internetita ja nii, et arukaimat nõu andev inimene on teatris, tekitavad veel ühe koleda öö.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment