20.8.10

R, 1366. päev: oui, je suis l’oiseleur

Astun fliisi lukutõmmitsa peale kogemata veel kord ja Saksa keemiatööstuse saavutus annab järele. Aeg kasutada keemiatööstuse teistsugust saavutust.

Tööl siseveebis on avaldatud juhend, kuidas ohutult läbida töömaja kõrval ehitusplatsi 2. kraana all olev kõnnitee. (Seal on kolm kraanat: püsitamise järjekorras 2., 1. ja 3. ning vasakult paremale 3., 1. ja 2.) Saab teada, et kraanat juhib isand Pereira – kes siis veel.

Maksimarketi tööstuskaupade osakonna infoletis on müüjal telefonis tilin viisil Der Vogelfänger bin ich ja / stets lustig, heißa, hopsassa!. Ükspäev jaama juures bussi oodates nägin, et vastas üle tänava ootab bussi keegi pisut tuttava ilmega inimene; mõtlesin, kes see võiks olla, järeldasin, et võib-olla keegi selle poe müüjatest (käin seal nii 1–2 korda kuus ja müüjaid nägupidi eriti ei tea), ja jälgisin, mis number bussi peale ta läheb. Just nii, number klappis.

No comments: