Pilvitu päikesepaiste jätkub ja olen päikseprillid jälle korterisse unustanud. Samas on külmavõitu, öösel oli suisa pakane.
Eilse tööõnnetuse konstruktiivse tulemina teen itiosakonnale ettepaneku, kuidas muuta ühe väikese ikooniga tõlkehaldusprogramm paremaks ja säästa meie vaeva – tööde nimekirja tuleb lisada väike ikoon, mis näitab, et tööd on väga sarnased. Praegu on nali selles, et teade, et tööd on sarnased, on süsteemis olemas küll, aga teada saamiseks tuleb lahti võtta tööleht või dokument ise, aga kes siis toimetatava teksti uurimisest alustab, kui on tulnud ka äkiline tõlkimine? Nõnda et kui oleks kohe näha, et järjestikused tööd on sarnased, teaks inime alustada toimetamisest ja hoida kõvasti vaeva kokku.
Ühtlasi saan teada, kuidas taolise ettepaneku tegemine peab käima: tuleb saata vahetu ülemuse kaudu! Kahju, et me ei ela Jaapanis, sest siis oleks alla lüüa ka isiklik pitsat. Vahest peaks üles soojendama vana mõtte isiklikust vapist ja laskma trükkida vapiga kirjapaberi?
Tuleb kutse prantsuse keele kursusele. Esmaspäeva hommikul kell kaheksa. Ilmselt tekib selle järel tunne, et peagi on nädalavahetus. Näis, kes õpetajaks antakse.
Amazoni ja siinmaa postiteenistuse andmeil saabus minu viimatine amazon.de pakk siinmaa postiteenistuse valdusse 18. veebruaril ehk üle kahe nädala tagasi, aga seni ma pakiteadet saanud ei ole. Amazoni hinnangul olnuks tagumine päev pakk kätte saada 23. veebruaril. Õiendan. Saan õhtuks telefoni teel teada, et ega pakki siiamaale üldse tulnud ei olegi, küsigu ma Amazonist, kuhu see jäänud. Nõnda et kaevan amazon.de lehelt välja klienditeeninduse (see on keerukas, kuigi mitte nii keerukas kui midagi leida tööl siseveebist) ja kirjutan meili (paljude vigadega, mu saksa grammatika on õudne, aga ma ei viitsi Google Translatorit kasutada). Paljude aastate vältel on Amazonist tulnud seinatäis raamatuid, seekord siis esimene kord, kus pakk kadunud. Õigupoolest ka esimene kord, kui neilt ostan midagi muud kui raamatuid või plaate.
Õhtu lõpetab pöörane komöödia ehk ajulage „teadlased päästavad maailma teooriaga, millest keegi aru ei saa, filmitegijad kõige vähem”-konveieri järjekordne taies Quantum Apocalypse (2010). Kui seda seltskonnas vaadata, peab tegema vahepeal hingetõmbepause, lakkamatu naeru tõttu. IMDb-s on film saanud tervenisti kolm punkti (NB! see on keskmine hinne). Samast saab teada, et see on pool aastat tagasi lõbustanud elukafilmi lähedane sugulane – mõlemad on tootnud sama telekanal (Sci-Fi Channel). Kunagises töökohas oli jutukas töökaaslane, kes vaatas sarnaseid kanaleid, suurt midagi aru saamata, ja siis oma muljeid järgmine päev kohvinurgas jagas. Kohvinurga seinad aga ei ulatanud laeni ja seda kuldaväärt juttu kostis üle kogu kontori. Sealt saanuks mitme romaani ainese.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment