K, 1236. päev: kõik on seotud

Seda, et olen viimased paar sinitaevalist päeva lõuna ajal ja õhtul Kirikmäe majade vahel fotokaga võimelnud, on märgatud, mis annab viisaka small talk'i ainest bussipeatusest töömaja ukseni kõndimisel. Muidu palju ikka ilmast rääkida jaksab! Kuigi võiks läbi lugeda mingi meteoroloogiaõpiku ja hakata eritlema näiteks pilveliike. (Suve poole võiks efekti mõttes proovida näidata tarkust, et suusakujuline kiudpilv taevas tähendab järgmisel päeval sadu. Võiks üldjuhul ka üles märkida, kas ikka hakkab sadama.)

Fotokaga võimlemise üks tulemusi, mille võtmisel kulus märkamisest nupule vajutamiseni kõige rohkem kaks sekundit ja mille väljaprinti on valitud seltskonnal suur tõenäosus näha aastavahetusel albumis „80 × 2010”:



Koosolekul arutatavas tehnilises dokumendis on mainitud populaarse tarkvaratoote tuntud nõrkust ja mul on keeleotsal pajatada lugu, kuidas selle olemasolu on mu elu muutnud. (Täitsa tõsiselt, ei liialda.) Siiski ei pajata. Samuti olen väga lähedal sellele, et kirjutada lugu lahti siia blokki; aga tänatud olgu praegune kirjutusviis, kus ootan avaldamisega seni, kuni lood saavad täitsa valmis, nii et jõuan ikka läbi vaagida, mida kirjutada sobib ja mida mitte! ☺

Ühtlasi käin külas kunagisel toanaabril, kes on uues toas juba päris mitu kuud, aga ma ei ole maja sinna otsa vahepeal sattunud. Telefoniraamatus on kirjas, et ta on seniajani minuga samas toas. Seega üldine orienteerumine ja uste pealt nimede lugemine. (Hea veel, et ei pea järge ajama toanumbrite järgi, mida olen kuskil näinud uksepiidale märgituna 10 pt suuruses kirjas.)