Märgin tööjuures rühma puhkusi omale kalendrisse (et teaks, mis päevi vabaks võtta enam ei saa) ja avastan, et rühma ametlikus puhkusetabelis on märgitud vabaks aprilli viimane reede (30. IV), mis tegelikult on tööpäev. Üleeile koosolekul keegi just mainis, et vat kui tore, siis on kolm vaba päeva järjest. Koosolekul leidsime ka teise vea, et vabaks oli märgitud ka märtsi viimane reede (õigemini märtsi viimane nädalavahetus oli kalendris nihutatud reedele ja laupäevale), kellelgi meist, kes siis vabu päevi tahtis, oli vaja seega taotleda muudatust.
Vabad päevad kinnitatakse ära.
Täna särab pilvitus taevas suur päike. Kui päike töölauale paistab, laadin selle valgel kella, mille aku peaks saama nii täis, et läheb või lõhki. Huvitav, ma ei ole proovinudki, kas on tõsi kasutusjuhendis väidetu, et kell käib pimedas kolm päeva ja jätab siis osutid seisma ning hiljem uuesti valguse kätte jõudes keerab osutid jälle õigeks.
* * *
No jaa, see juhtus jälle. Üles on antud toimetada ja tõlkida ning ma alustasin tõlkimisest (sest see võtab kauem aega) ja alles siis, kui see valmis, märkasin töölehelt, et tekst on praktiliselt sama kui toimetatavas tekstis... Seega järgneb toimetamine vanal üliheal kopipeistimeetodil, kus ühendatakse tõlkija ja minu tõlke parimad pooled.
* * *
Vahel tundub, et maailma parim koht millegi, näiteks vajalike vormide peitmiseks on asutuse siseveeb.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment