T, 924. päev: interpretatsioon muusikaseadmetel ehk ulna

Tavapäraseks ilmajutuks niipalju, et täna on talv läbi ja sajab vihma. Viimati oli maa valge alles eile. Keegi ei tea, mida toob homme.

Loetelus on muu hulgas järjest (järjest!) sellised sama üldliiki teenused: [...], rõivaste laenutamine, matuseteenused, turvanõustamine, matusetalitused, surnute tuhastamine, usukoosolekute korraldamine, üksikisikute vajaduste rahuldamise teenuste vahendamine, erootikateenused, kehasilitamise teenuste vahendamine, kõditamisteenuste vahendamine, hingehoid, jumalateenistused, usklikele suunatud teenused, kirikuteenused, missad, pihid, testamentide koostamine, [...]. Tunnen, et sellel on veel rohkem narratiivipotentsiaali kui Polaarkaru blogis algatatud ÕSi järgi Jüri ja Mari seikluste koostamisel.

Toanaaber teeb telefoni veidraid hääli. Võib-olla mängib ta laevade pommitamist. Aru ei saa. Pärastpoole räägivad telefoniga mõlemad toanaabrid, ühe vestluskaaslane räägib nii kõvasti, et kostab mullegi, ja mulle tundub, et ta vahepeal kraaksub. No võib-olla räägibki ta varesega, nagu ma räägin sageli koeraga.

* * *

Soomlastel on kõnekäänd lukee kuin piru raamattua. Kujutage ette, kuidas loeb aga tõlkeraamatut elukutseline toimetaja: muidugi on tal käepärast võimalikult algupärane tekst ja hunnik muid tõlkeid. Ja peale selle, et soome tõlkijad on hooletu suleliigutusega läkitanud saaremaisesse Valhallasse 900 saare sõdalast (tõlkides HCL XXI:7 langenute arvu fere centum kui melkein tuhat), on nad XXVI:9 hakkama saanud sihukese tõlkefopaaga, mille peale kirjeldatud sündmuste ajal oleks jäetud riiglastega nahistamine sinnapaika, käiatud mõõgad vahedaks ja heisatud järgmise lõunatuulega purjed. Võrrelgem:

Henrik (1224, Arbusowi ja Baueri tekstikriitiline väljaanne 1955):

Et miserunt Saccalanenses nuncios in Rigam, dicentos pacis quidem se reformationem diligere, sed numquam sed deinceps fidem christianam, donec puer unius anni vel cubiti remaneret in terra, recepturos.

Jungi tõlkes (1884):

Ja Sakalased saatsiwad saadikud Riiga ja ütlesiwad, et rahu uuendus neile kül tarwis olla, aga iialgi ei saada nemad edespidi kristlikku usku wastu wõtma, niikaua kui maa sees weel üks aastane ehk küünrapikune poisikene olemas olla.

Anninski tõlkes (1938):

И послали жители Саккалы гонцов в Ригу сказать, что они охотно возобновят мир, но веры христианской впредь не примут никогда, пока останется в стране хоть годовалый мальчик ростом в локоть.

Baueri tõlkes (1957):

Und die Sakkaler schickten Boten nach Riga und ließen sagen, daß sie wohl die Erneuerung des Friedens wünschten, doch niemals fortan den christlichen Glaubem annehmen würden, solange ein Knabe ein Jahr alt oder eine Elle hoch im Lande übrig wäre.

Brundage'i tõlkes (1961):

The Saccalians sent messengers to Riga and said that they would like to reestablish peace, but that they would never thereafter accept the Christian faith so long as a boy a year old or a cubit high remained in land.

Mägiste tõlkes (1962):

Ja sakalased läkitasid saadikuid Riiga teatama, et nad küll rahuleppest uuendatud kujul lugu peavad, kuid ealeski edaspidi ei saa ristiusku vastu võtma niikaua kui maale on üks aastavanune või küünrapikkune poeglaps järele jäänud.

Kleisi tõlkes (1982):

Ja sakalased läkitasid saadikuid Riiga, öeldes, et nad peavad küll lugu rahu uuendamisest, kuid edaspidi enam kunagi ristiusku vastu ei võta, senikaua kui maale on järele jäänud üheaastane või -küünrane poisike.

Feldhūnsi tõlkes (1993):

Un sakalieši norīkoja uz Rīgu sūtņus un paziņoja, ka viņi gan vēloties atjaunot mieru, bet turpmāk nekad vairs nepieņemšot kristīgo ticību, kamēr zemē vēl palikšot kaut vai tikai viens gadu vecs vai olekti garš zēns.

Bugiani tõlkes (2005):

I Saccali mandarono messaggeri a Riga, sostenendo di voler rinnovare la pace, ma affermando che d'ora innanzi non avrebbero accolto la fede cristiana, finché fosse rimasto in quella terra un bambino di un anno e alto un cubito.

Ja lõpuks siis ka Sarasti ja Kahlos-Wileniuse tõlkes (2003; minu rõhutus, AV):

Sakalalaiset lähettivät viestinviejiä Riikaan ilmoittamaan, että he tosiaan halusivat uudistaa rauhan, mutta että he eivät koskaan tästä lähtien ottaisi vastaan kristinuskoa, niin kauan kuin maassa olisi vielä jäljellä edes vuoden ikäinen poika tai kyynärluu pystyssä.