N, 919. päev: koaalade II jagu

Ärkan kell 7.40, käes taskutelefon, mis hakkas helisema mõni aeg varem. Uni saab ent uuesti võimust ja näen pika une, kuidas olen asutuses Kuressaare Öllesaal, mis on pika kahelöövilise võlvsaaliga esimesel korrusel suur kuuekordne keskaegne hoone, mis mööda linna ringi sõidab, ning kui siis silmad lahti teen, näen ehmatusega, et on täitsa valge ja et kell näitab minutiteks 41. Mõtlen, et küllap on kell juba 9.41 ja olen põhjalikult sisse maganud. No siis hakkab silm seletama ka tunde ja kell ongi alles 7.41!

Austraaliast tuleb eelmise nädala saadetisele lisaks posu uusi koaalapilte:



Aga siin on talv. Lumi on jälle maas (öösel sadas räitsakaid), päike särab ja mul ununesid päikeseprillid maha.

Väga asjalik ja arutelurohke tõlketehnika koosolek, mille alguses puhutakse ka ilmajuttu, et nii kaua ei ole siin talve olnud ei tea mitu aastat, et kohe mitu päeva lumi maas, et sellised talved olid viimati lapsepõlves, arvab sakslasest prantslane või prantslasest sakslane.

Leiutasin uue mõiste: akadeemiline intsest. See on see, kui sama õppeasutuse sama üksuse õppejõud annavad üksteisele kraade. Akadeemiline konnatiik on palju lahjem.