E, 923. päev: talv jätkub

Lumi jälle maas.

Lõunale ei jõua ja võileivaautomaat on tühjaks söödud, järel on ainult kolm topsi jogurtit, mida ma ei taha.

Saabunud on Museum of Bad Arti mõlemad raamatud (see ja see). Loen neid bussis ja las arvavad, et näe segane sõidab, naerab.

Kirikmäe prismast eelmise aasta Prantsuse löökfilm Bienvenue chez les Ch'tis (2008) ja tasakaalustamiseks ka Night of the Living Dead (1990).

Piiskop Albert käis HCL järgi igal talvel Saksamaa kirikutes, linnaväljakutel ja külatanumatel uusi ristisõdijaid kokku kutsumas ning nagu ameeriklased ja nende lõppematud ressursid II maailmasõjas, nii oli ka Liivimaa ristisõjal selle tõttu ainult üks võimalik tulemus (sest liivimaalased ei saanud käia kuskilt värsket verd juurde toomas). Aga kujutage ette, kui piiskop Albertil oleksid olnud käepärast esimeste iseseisvusaastate Eesti telereklaamid, siis oleks näiteks Eesti alistamine kestnud terve inimpõlve asemel ainult mõne aasta! Vanimad lugejad mäletavad ehk tollaseid politsei­reklaame: „Tahad tappa ja röövida? – Tee seda issanda nimel ja saa patud andeks! Tule ristisõtta!!”