Mul on viimaseks äratuseks (et noh kui tavalised sisse magan) pandud telefoni asjakohane laululugu Alarm Call (wake up, wake up now) ja kui ma täna korteri teises otsas hommikusi toimetusi teen, imestan, et näe, kellelgi naabril on veel samasugune muusikamaitse kui minul ...kuni taipan magamistuppa söösta ja telefoni vaigistada.
Täna hommikul on lumi jälle maas ning päeva jooksul sajab vaikselt suurte räitsakatena juurdegi. („Lumi maas” tähendab, et maapind on kohati valge, ja kui võrrelda kõnekäänuga „võtab hobuse nutma”, siis see jätaks saani vedavale hobusele eluaegse psüühilise trauma. Teisiti kui esmaspäeval, on täna kojamehed soolavakad juba üles otsinud ja usinasti pildudes katnud kõnniteed teist sorti valge ollusega, mis jala all ragiseb. Jajaa, ning bussipeatuses umbes aasta tagasi pandud tänavakatte luugikaante terasraamid juba muidugi roostetavad.)
Päeva muusikataust (leidsin lustikummuti laaduri ja adapteri jälle üles) on testosteroonist ja [eriti] kolesteroolist nõretav Metsatölli muusika.
* * *
Nagu teada, on Eestil olemas õhuvägi. On-on, kinnitan. Koguni mitu õhusõidukit on (peale radarite). AW&ST väljaande Aviation Source Book 2009 andmeil on neid koguni 7 ning õhuvägi teeb pika puuga ära nt Belize, Mauritiuse ja Tonga õhuväele, rääkimata Islandist, kus õhuväel õhusõidukeid üldse ei ole. Tõsi, kaks lennukit kolmest on moosiriiulid (AW&ST loetleb ainult An-2 ja Wilga; L-39-t ja purilennukeid mitte), aga lisaks on ka neli helikopterit! (Ja koguni brigaadikindral.)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment