Filosoofiline kell aastast 1992
Maas on paks lumi (5 cm) ehk ootamatult on saabunud talv. Nii ootmatult, et kõnniteed ei olegi paksu soolakorraga kaetud. Saan päeval teada, et kella kuue aegu olnud suisa tuisk, maanteed olnud lausa umbes.
Et mu senine tunniskaart kehtis jaanuarini, aga täna on juba veebruar, on mu tunniskaart kehtetu ja sellega ei peaks saama enam hoonetesse sisse. Helistan mitu korda turvaülemale (et läheksin tema juurde teise majja, ta tuleks nt alla uksele vastu, annaks kaardi), aga teda ei ole kohal (küllap on tüüpilise prantslasena küll tööl, aga läinud hommikukohvile). Neljandal korral helistades satun ta sekretäri otsa, kes ütleb, et pani kaardi posti ja ma saan selle valvelauast. See aga siiski tähendab, et enne pean valvelauani jõudma!
Kaart siiski avab ukse. Valvur ütleb, et ta teab küll, aga post saabunud veel ei ole. Lubab kirjutada, kui tuleb.
Lõunale minnes käin uuesti valvelauast läbi (sest söökla on teises majas, kus valvurid tunniskaarti uurivad), aga kohal on teine valvur, kes ütleb, et tema ei tea kaardist midagi. Seega uurin, mida sisaldab töömajja hiljuti üles pandud võileivaautomaat.
Kaardi saan alles pärastlõunal. Äravõtmisel teen vana paela aasa peaaegu katki, nii et saan ka uue paela.
Korteris on postkastis kiri, mille sees kõva ese. See on uus pangakaart. PIN-kood on vana, aga number on uus: et mingeid juhised vana hävitamise kohta ei ole ja Amazon alles ükspäev kinnitas, et vana kehtib samuti, siis on mul selle kuu lõpuni justkui kaks kaarti.
Viirusetõrjeprogrammi kehtivus sai läbi ning ükspäev ostsin litsentsile pikenduse. Tänased ponnistused selle installimiseks ei õnnestu.
No comments:
Post a Comment