Magan poole lõunani, siis hakkan pika nädalavahetuse asju pakkima. Leian, et ma ikka ei ole 8 parima X-faili osaga plaati vennale andnud (ehkki kui ükspäev küsisin, siis ta arvas, et see juba „vist on” tema käes).
Fotoajakirjas on õpetus, kuidas pildistada loomaaias loomi. Panen kõrva taha.
Ometi ükskord saan teada, kui madal on õhurõhk lennu ajal lennuki sõitjateruumis: matkakella baromeetrilise altimeetri järgi käime esimesel otsal justkui 1700 m kõrgusel ja teisel otsal 2464 m kõrgusel (vähim absoluutse rõhu näit 755 mbar). Väga praktiline, kõrgusnäit hakkab vähenema juba veerand tundi enne seda, kui kästakse rihmad kinni panna. Mu selja taga meesterahvas norskab, vasakul käel loeb noorsand Olev Remsu reisiraamatut, kõõritab mu raamatusse (mis parasjagu räägib preislaste lõbusast elust XIII sajandi hakul, kuni Saksa Ordu tulekuni), pruugib einest ära ainult valge veini ja topib avamata võileiva istmetaskusse. Ta ei tea, millest ilma jääb. Esimene lend oli alla poole tühjas lennukis (eespool olid istmed täis, tagapool oli täis umbes veerand). Eilset Türgi lennuki auku ei paista (istun õigel pool, maandume tõesti samale rajale, mida arvasin, aga kukkumiskoht jääb ikka väga kaugele); inimesed vaatavad küll erakordse hoolega aknast välja. Ümberistumine toimub merepinnast allpool, majanduskriis on jõudnud lennujaama elektroonikapoodi.
Enne paigaltvõttu tuleb lennukisse ingliskeelne koristajaõpilane ja küsib, kas ta on unustanud oma puhastusvahendi siia lennuki kappi. Stjuuardess otsib eesmised kapid läbi, ei leia. Koristajaõpilane läheb ära ja kogu tema õnnetust olemusest on näha, et aga ta alles ülemuse käest saab, kui selgub, et ta lapp või käsn sõidab laias maailmas ringi.
Õhkutõus on eilse prahmaka raja rööprajalt, aga istekoht on valel pool ja on juba üsna pime. Tallinna lennujaamas on akvaariumis kalad tagasi. Silt kirjaga Flying Blue Silver mu koti küljes tõesti mõjub (nagu lubatud, teenindatakse sellise sildiga kotte esmajärjekorras), sest kott ilmub lindile juba 35. kotina. Takso on indialiku sisustusega või siis jätab liikuva kolikambri mulje. Järvevana teel on toiming „Kõik puhuvad!”, mis näib taksojuhti koledasti kurvastavat, ometi lastakse takso mööda.
25.2.09
K, 932. päev: kiire-kiire-KIIRE
Siin lähenevad suurte sammudega kevade märgid: täna ärkasin linnulaulu peale (L: kuulsin nagu eemal metsas metsvinti, E: kuulsin metsvinti juba maja taga). Täna on ka selge ning näeme, kas on selge ka õhtul, praegu on õhtul pärast päikeseloojangut idakaares binokliga näha roheline Lulini komeet. Eile võib-olla nägin, aga kindel ma ei ole, auk pilvedes oli ainult hetkeks ja ei saanud komeedi suunast ja asendist tähtede suhtes täpselt aru.
Homme on mul erakordne võimalus vaadata Schipholi lennuväljale lähenedes ainult päev vana allakukkunud lennuki jäänuseid (see on just see eraldi läänepoolne rada lennujaamast kaugel loodes (Polderbaan), kuhu ja kust suunast ma eelmine kord Tallinnast tulles maandusin). Homme õhtul puhub aga läänetuul ja lennuk peaks nii maandumisel kui ka tõusul kasutama rada Buiterveldertbaan (09/27), mis on lennujaamast kohe põhja pool.
Homme algab pikk nädalavahetus ja et lennuk lendab alles õhtul, siis on lõunani aega näiteks magada nii, et auk maa sees.
Tööl on selline lõbu, et kella neljaks on lõpetada segase dokumendi toimetus ja tund enne vaatan meilist, et on tulnud teade, et tähtaeg on kukkumas, ja veel ühe teise töö tähtaeg samuti. Mõtlen, et ma olen tööee täiesti läbindanud, seal ei peaks olema enam midagi, aga siis avastan, et ülikiire töö on vahele pandud. Ma avastan selle 53 minutit enne tähtaega, aga toanaaber C leiab enda oma alles umbes pool tundi enne. Vaja on tõlketehnika-kiirabivõtteid. Valmib tähtajaks, aga pärast olen hulk aega kontaktivõimetu.
Töölt ära tulles töömaja juures kuldnokalaul. Jaamapoes, toredat naabermaa karamelli-pähkli küpsist ei ole. Mõtlesin just, et viin külakostiks.
On küll selge, aga madalal idakaares, kus peaks olema komeet, on pilv, ning mida kõrgemale tõuseb komeet, seda kõrgemale tõuseb ka pilv, kuni öösel läheb täitsa pilve.
Homme on mul erakordne võimalus vaadata Schipholi lennuväljale lähenedes ainult päev vana allakukkunud lennuki jäänuseid (see on just see eraldi läänepoolne rada lennujaamast kaugel loodes (Polderbaan), kuhu ja kust suunast ma eelmine kord Tallinnast tulles maandusin). Homme õhtul puhub aga läänetuul ja lennuk peaks nii maandumisel kui ka tõusul kasutama rada Buiterveldertbaan (09/27), mis on lennujaamast kohe põhja pool.
Homme algab pikk nädalavahetus ja et lennuk lendab alles õhtul, siis on lõunani aega näiteks magada nii, et auk maa sees.
Tööl on selline lõbu, et kella neljaks on lõpetada segase dokumendi toimetus ja tund enne vaatan meilist, et on tulnud teade, et tähtaeg on kukkumas, ja veel ühe teise töö tähtaeg samuti. Mõtlen, et ma olen tööee täiesti läbindanud, seal ei peaks olema enam midagi, aga siis avastan, et ülikiire töö on vahele pandud. Ma avastan selle 53 minutit enne tähtaega, aga toanaaber C leiab enda oma alles umbes pool tundi enne. Vaja on tõlketehnika-kiirabivõtteid. Valmib tähtajaks, aga pärast olen hulk aega kontaktivõimetu.
Töölt ära tulles töömaja juures kuldnokalaul. Jaamapoes, toredat naabermaa karamelli-pähkli küpsist ei ole. Mõtlesin just, et viin külakostiks.
On küll selge, aga madalal idakaares, kus peaks olema komeet, on pilv, ning mida kõrgemale tõuseb komeet, seda kõrgemale tõuseb ka pilv, kuni öösel läheb täitsa pilve.
24.2.09
T, 931. päev: kiire-kiire
Sain eile teada, et uus portugali kolleeg olla mind ja rumeenlast C-d pidanud alguses inglasteks, aga asi tundunud imelik, sest me „ei näe inglaste moodi välja”. Põnev. Tõlgendan seda nii, et mul ei ole jalas kriketi jalakaitsmeid („nagu oleks kummagi jala ümber seotud madrats,” nagu kirjeldas ammune kriketihuviline töökaaslane) ja ma tervitan ilma soovimata, et keegi kolmas isik meid alguses tutvustaks.
Pannakse selle rakenduse, mille katsetusrühmas ma olen, uus versioon. Kordub täpselt sama kui paar kuud tagasi, nii et ei ole midagi, et ohhoo ja valmis, vaid ohhoo, OHHOO ja aidake ning siis alles hilja õhtul valmis.
Pannakse selle rakenduse, mille katsetusrühmas ma olen, uus versioon. Kordub täpselt sama kui paar kuud tagasi, nii et ei ole midagi, et ohhoo ja valmis, vaid ohhoo, OHHOO ja aidake ning siis alles hilja õhtul valmis.
Valestilugemised, II osa
Madise-, vastla- ja vabariigi aastapäeva puhul avaldan taas ülevaate viimase mõne kuu jooksul mind põhiliselt õhtu poole tabanud valestilugemistest (varasem valik on siin). Hoiatan, et tekst on siivutu, ropp ja poliitiliselt ebakorrektne ning nõrganärvilistele ei soovita.
Ise tead, kui edasi loed, kallis lugeja, aga ma igatahes olen hoiatanud! ☺
Ise tead, kui edasi loed, kallis lugeja, aga ma igatahes olen hoiatanud! ☺
- Tallinn kaotab Soome suudlejate seas populaarsust
[Tallinn kaotab Soome poodlejate seas populaarsust (PM)] - Sündinud elektriboiler ajas maja suitsu täis
[Süttinud elektriboiler ajas maja suitsu täis (PM)] - Soomes algas viisaaeg
[Soomaal algas viies aastaaeg (PM)] - Paavst palus vankadel vaeseid aidata
[Paavst palus pankadel vaeseid aidata (PM)] - Saksamaal korjatakse Iiri setterid turult
[Saksamaal korjatakse Iiri sealiha turult (PM)] - Eesti toetab ELi kiima- ja energiapaketi kokkulepet
[Eesti toetab ELi kliima- ja energiapaketi kokkulepet (PM)] - Nikolai II luud osutus ehtsaks
[Nikolai II luud osutusid ehtsaiks (PM)] - Järjekord patriarhiga hüvasti jätta tahtvatest inimestest on tuhandekilomeetrine
[Järjekord patriarhiga hüvasti jätta tahtvatest inimestest on kilomeetrine (PM)] - Facebookis levib paha hais
[Facebookis levib paha viirus (PM)] - Šaakalipuudus takistab Lotte muusikali lisaetendusi Tallinnas
[Saalipuudus takistab Lotte muusikali lisaetendusi Tallinnas (PM)] - Tippvargast sai spordikooli direktor
[Tippsõudjast sai spordikooli direktor (PM)] - Emajõgi enam ei öökinud
[Emajõe veetase / ööga enam ei / kerkinud (PM) (see pealkiri on peaegu haiku)] - Saaremaal seadis end sisse kohutav kiskja
[Saaremaal seadis end sisse harva kohatav kiskja (PM, kommentaaride andmeil loeti nii veel)] - Tallinn otsib uue, Moskvast Lasnamäeni trammiliini ehitajat
[Tallinn otsib Moskvast Lasnamäe uue trammiliini ehitajat (PM)] - Tallinn otsib Lasnamäe trammiliini rajamiseks abi endiselt Venemaalt
[Tallinn otsib Lasnamäe trammiliini rajamiseks endiselt abi Venemaalt (EPL)] - Obama võib pakkuda Iisraelile tuumakaktust
[Obama võib pakkuda Iisraelile tuumakatust (PM)] - Psühholoog: tänapäeva pere-emudel on väga haige
Teine katse:
Psühholoog: tänapäeva pere-emadel on väga haige
[Psühholoog: tänapäeva peremudel on väga haige (PM)] - Riigimetsast saab jõulupuu metsaretkele
[Riigimetsast saab jõulupuu metsaretkele minnes (PM)] - Homme tähistatakse viimnepäeva
[Homme tähistatakse aidsi vastu võitlemise päeva (PM)] - Sobiva juudi siirdamine.........
[Sobiva luuüdi siirdamine jääb aidsihaigetele kättesaamatuks (PM)] - Seppik: korruptante jahtiv kapo rikub korruptantide põhiõigusi
[Seppik: korruptante jahtiv kapo rikub põhiõigusi (PM)] - Eco ilmub kevadel Tartus........
[Kirjanik Umberto Eco esineb kevadel Tartus avaliku loenguga (PM)] - Läti kavatseb ministrid koondada
[Läti kavatseb ministreid koondada (PM)] - Tartus rööviti 81-aastane vanamemm
[Tartus rööviti 81-aastast vanamemme (PM)] - Lummav vampiir vahetab sugu
[Lummav vampiir võlub õrnemat sugu (PM)] - Hans H. Luik sünnitas pisitütre
[Hans H. Luige kaasa Selle / sünnitas pisitütre (PM)] - Blake'i imeline karistusviis tõi Torontole võidu
[Blake'i imeline karistusvise tõi Torontole võidu (PM)] - Reiljan peksis nagu jaksas
[Reiljan eitas pistiseküsimist nagu jaksas (PM)] - Iraagis vahistati väidetavad tööotsijad
[Iraagis vahistati väidetavad riigipöörajad (PM)] - Sõdurpoiste jõulud: matk pipramaale ja karaoke
[Sõdurpoiste jõulud: matk kopramaale ja karaoke (PM)] - Treenerid protestivad internetiloo vastu
[Treenerid protestivad imetrikoo vastu (PM)] - Emajõgi tõusis kriitilisest piirist vaid 10 km kaugusele
[Emajõgi tõusis kriitilisest piirist vaid 10 cm kaugusele (PM)] - Ansip kardab valu
[Ansip kardab usalduse kadu krooni vastu (PM)] - Soome riik ostis 9,6 protsenti Eesti riigi aktsiatest
[Soome riik ostis 9,6 protsenti Elisa aktsiatest (PM)] - Nokia pakub töötajatele pahatahtliku lahkumise puhul aastapalka
[Nokia pakub töötajatele vabatahtliku lahkumise puhul aastapalka (PM)] - Politoloog: tõenäoliselt Maripuu ohverdatakse
[Politoloog: tõenäoliselt Maripuu ohverdatakse (PM; nii oligi; valestilugemise mulje põhjustas asjaolu, et ammusel tudengiajal osalesin ohverdamisel, kus Taaralt paluti jalgrattamatka viimasekski päevaks taganttuult)] - Riigikogulaste palk võib kerkida 4500 kroonini
[Riigikogulaste palk võib kerkida 4500 krooni (PM)] - Keemikud päästavad Eesti mehe au
[Keemikud päästavad Eesti mee au (PM)] - Neinar Seli püüti kinni
[Neinar Seli püüdis päti kinni (PM)] - Jalajäljed värskel lumel juhatasid vallandatud noorukini
[Jalajäljed värskel lumel juhatasid vandaalitsenud noorukini (PM)] - Rasked ajad suurendasid roomlaste huvi Eesti vastu
[Rasked ajad suurendasid soomlaste huvi Eesti vastu (PM)] - Vormeliuuendused muudavad sarja senisest vägivaldsemaks
[Vormeliuuendused muudavad sarja senisest tasavägisemaks (PM)] - Šokivabriku pärijale....
[Sokivabriku pärijale jäi õigus 13 miljoni krooni saamiseks riigilt (PM)] - Aunaste ja Rutiku alustasid saatega «Head aega»
[Aunaste ja Rutiku alustasid saatega «Head uudised» (PM)] - Saaremaa poiss võttis kinni rahvusvahelise mustkunstniku
[Saaremaa poiss võitis mustkunstniku korraldatud rahvusvahelise võistluse (PM)] - Stressis patsient kuseb arsti peale
[Stressis patsient valab viha arsti peale (PM)] - Rock kaotas võõrsil iseendale
[Rock kaotas võõrsil Oostendele (PM)] - Õhtune retseptisüüdistus
[Õhtune retseptisoovitus (PM)] - Manchester City pakub Milanile kaka eest 1,6 miljardit krooni
[Manchester City pakub Milanile Kaka eest 1,6 miljardit krooni (PM; ettevaatust, tegutseb koprofiilne ajakirjanik!)] - Baruto alistas ka Kaie ja jätkab võidulainel
[Baruto alistas ka Kaio ja jätkab võidulainel (PM)] - Libestid takistavad postisaadetiste laialivedu
[Libedad teed takistavad postisaadetiste laialivedu (PM)] - Harjumaa õhutransport võetakse tõhusama kontrolli alla
[Harjumaa ühistransport võetakse tõhusama kontrolli alla (PM)] - Abramovitš tahab oma jalgpalliklubi süüa
[Abramovitš tahab oma jalgpalliklubi müüa (PM)] - Potilillad aitavad kodus juba kevadmeeleolu luua
[Potililled aitavad kodus juba kevadmeeleolu luua (PM)] - Türgi ähvardab üle vaadata seisukoha Nabucco kassi asjus
[Türgi ähvardab üle vaadata seisukoha Nabucco trassi asjus (PM)] - Euroopa Liit on oaasis
Teine katse:
Euroopa Liit on tagasi
[Euroopa Liit ootab gaasi (PM)] - Starbucks ja STV saavutasid kokkuleppe....
[Starman ja STV saavutasid kokkuleppe PBK edastamiseks (PM)] - Ott Tänak vahetab tibid kogemuste hankimise vastu
[Ott Tänak vahetab tiitlid kogemuste hankimise vastu (PM)] - Lenin kärpis 15 võrra....
Teine katse:
Leedu sein kärpis 15 võrra saadikute ja ministrite arvu
[Leedu seim kärpis 15 protsendi võrra saadikute ja ministrite palku (PM)] - Inimlik eksitus tegi Valgest Majast kuriteopesa
[Inimlik eksitus tegi Valgast kuriteopesa (PM)] - Medvedev sõitis usbekkide juurde elama
[Medvedev sõitis / usbekkide juurde / sidemeid tihendama (PM)] - Maailma kiireim seksiauto....
[Maailma kiireim seeriaauto pürgib kiireimaks ka elektriga (PM)] - Tallinn sai salve
[Tallinn sai talve (PM)] - Hispaania politsei keelustas Dali teoseid
[Hispaania politsei konfiskeeris Dali teoseid (PM)] - Reporteriterohke avarii Tallinna-Tartu maanteel
[Reporter.ee: / ohvriterohke / avarii Tallinna- / Tartu maanteel (PM)] - Ergma tegi ettepaneku loobuda parlamendiliikmete abieludest
[Ergma tegi ettepaneku loobuda parlamendiliikmete abidest (PM)] - Trollikoondis võtab peatustes toimuva suremuse vaatluse alla
[Trollikoondis võtab peatustes toimuva suurema vaatluse alla (PM)] - Lindude opositsioon läks kuluhüvitiste asjus omakasu peale välja
[Linde: opositsioon läks kuluhüvitiste asjus omakasu peale välja (PM)] - KGB õpilased riigikogul külas
[KG õpilased riigikogul külas (Oma Saar)] - Alarmsüsteemi retsimine paneb Tartu kaubamaja huilgama
Teine katse:
Alarmsüsteemi testimine paneb Tartu kaubamaja huilgama
[Alarmsüsteemi testimine paneb Tartu kaubajaama huilgama (PM; selgus tekkis alles nupu 12. sõnaga „raudteejaamas”.)] - Naisspioonile minek on pereprojekt
[Naisohvitser: / missioonile minek on / pereprojekt (PM)] - Helsingis elavatest välismaalastest ei tüüta 3000 inimest
[Helsingis elavatest välismaalastest on tööta 3000 inimest (PM)] - Riigikogu käärib...
[Riigikogu kärbib oma kuluhüvitisi poole võrra (PM)] - Vanas pungivabrikus peeti pärmi-hardcore..............
[Vanas pärmivabrikus peeti pungi-hardcore’i festivali Tartu Under Fire (PM)] - Tartu võib hakata läbi kiiruskaamera patsutajaid pildistama
[Tartu võib hakata läbi kiiruskaamera patustajaid pitsitama (PM)] - Politsei jälitas joobes roolikeerajat läbi kahe leibkonna
[Politsei jälitas / joobes / roolikeerajat / läbi kahe / maakonna (PM)] - Tartu suusamaratonile mineja saab statsionaarset nõu
[Tartu suusamaratonile mineja saab personaalset nõu (PM)] - Saaremaa-Ventspilsi laevaliin teeb musi
[Saaremaa-Ventspilsi laevaliin teeb pausi (PM)] - Rahvusvahelise Sotsialismi Instituut
[Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut (õppeasutus)] - Jaapani poiss tuli Setomaad ostma
[Jaapani poiss tuli Setomaad otsima (PM)] - La Manche'i väinas olevas laevavrakis leidub muda
[La Manche'i väinas olevas laevavrakis leidub kulda (PM)] - Autode teisaldajate töö käib rahva võimu saatel
[Autode teisaldajate töö käib rahva sõimu saatel (PM)] - Tartlastest korterimüüjad praegu pigem pissivad
[Tartlastest korterimüüjad praegu pigem passivad (PM)] - Soome firma kärpis spiraallendude arvu Saaremaale
[Soome firma kärpis spaalendude arvu Saaremaale (PM)] - Tantsujuht õigustab pealinna 600 miljoni kroonist laenu
[Finantsjuht õigustab pealinna 600 miljoni kroonist laenu (PM)] - Paet: valitsus võtab mind kuulda
[Paet: valitsus ei võta mind kuulda (PM)] - Vene laskesuusatajad põrgus...........
[Vene laskesuusatajad põrusid kontrollis (PM)] - Kohus jättis Viru Poja taidluses õiguse Tallinnale
[Kohus jättis Viru Poja vaidluses õiguse Tallinnale (PM)] - Välismissal viga saanud kaitseväelased
[Välismissioonil viga saanud kaitseväelased (PM, uudise „Tänavu saab teenetemärgi 97 inimest” alapealkiri)] - Maripuu saatus viis Reformierakonna toetuse
[Maripuu saamatus viis Reformierakonna toetuse (PM)] - Vooglaid: tulumaksu tõstmine pole kibuvits
[Vooglaid: tulumaksu tõstmine pole võluvits (PM)] - Prantslased said küürvaala [II v] katsuda
[Prantslased said küürvaala [III v] katsuda (PM)] - Lutsu huumoripreemia sai karika-turist
[Lutsu huumoripreemia sai karikaturist (PM)] - Kambodžas toodi kohtu ette punanahkade timukas
[Kambodžas toodi kohtu ette punakhmeeride timukas (PM)] - Läti seisab suurima pankrotihobuga riikide nimekirjas
[Läti seisab suurima pankrotiohuga riikide nimekirjas (PM)] - Keskpanga muslim........
[Keskpanga mustim stsenaarium lubab mitmeaastast langust (PM)] - Tallinn maksab paljulapselistele pededele aastapäevatoetust
[Tallinn maksab paljulapselistele peredele aastapäevatoetust (PM)] - Haaberstisse tekib uus armuala
[Haaberstisse tekib uus elamuala (PM)] - Linna müüb kesklinna korteri poole miljoni krooniga
[Linn müüb kesklinna korterit poole miljoni krooniga (PM)] - Tartu ostab Hiinalinna korterite elanikele barakid
[Tartu ostab Hiinalinna barakkide elanikele korterid (PM)] - Lenin varjas aastaid nooremat mõisnikku
[Lenin varjas aastaid noort mõisnikku (Sakala; jutt oli Lenini pildiga samas raamis olnud mõisaaegsest portreest)] - Linnapea palub mongolitel hindu langetada
[Linnapea palub monopolidel hindu langetada (Sakala)] - Neoliberaal Greenspan astus kensaanistide hulka?
[Neoliberaal Greenspan astus keinsianistide hulka? (PM)]
23.2.09
E, 930. päev: ergo sum
Avastan, et dokumendi KOM(2006) 689 lõplik 34. märkuses on inglise sõna silica eesti teksti kirjutamise ajal nähtud kahel korral kui silicon, st ränidioksiidi (liiv ja kvarts) asemel räni (element, millest tehakse elektroonikakiipe). Jutt on kvartsitolmust, mis võib tekitada kopsutõbe silikoosi. Ränitolm seevastu tekiks, ütleme, vanade kiipide pulbriksjahvatamisel, mis on palju haruldasem tegevus. Mõelge ikka, enne kui kirjutate!
Kahtlaste Eestis koostatud sõnastike kummardamine jätkub sellega, et ülejäänud kolleegidest kaks kolmandikku on nõuks võtnud, et lauses, et unetus tekitab inimeses seisundi extreme distress, peaks kirjutama meditsiinisõnastiku ime düstress. Mu argumentide peale, et see peaks olema lihtsalt äärmine ebamugavus, sest a) düstress on eesti keeles väga kitsas füsioloogiatermin (eustressi vastand – kas te teate, mis on eustress?), b) inglise distress on üldsõna (vrd kirjandusklišee a damsel in distress ja merendustermin distress call), c) Dorland'si meditsiinisõnastikus (2175 lk, 3 kg) eustressi üldse ei ole, d) ootame ära, mida arvab meditsiinispetsialist, ja e) meditsiinisõnastik on üldse üks naljakas raamat, saan muidugi teada, et paneme ikka nii, nagu sõnastikus seisab (uhke loogika: eestikeelses meditsiinisõnastikus ja võõrsõnade leksikonis on, järelikult tähendab sama kui sarnane inglise sõna). Kui taas meenutan väärt mõtet, et f) „sõnastikud on toredad asjad, aga keegi ei keela mõelda oma peaga” (AK), siis saan vastuseks solvangu, et meie rühmas mõtleb oma peaga vist ainult AV. Prindin välja ja panen kindlasse kohta tallele.
Usun, kui keegi Silveti järgmise trüki ajal trükikotta sisse murrab ja kuhugi vahele laob rea „Ja nüüd hüppa ahju!”, siis kannab Eesti robottõlkijate armee tugevaid kaotusi.
Aga oodake, väga varsti jõuab masintõlge eesti keelde sinnamaani, et teid tõlkijate ridadesse enam vaja ei ole, lugupeetud sõnaraamatukummardajad! ☺
* * *
Kõige kurjem inimene, keda ma tean, saab homme teenete eest ordeni. Mõistusega mõistan, et auraha ei saa tema, vaid tema ametikoht, mida on ta soojendanud veerand sajandit, omandades sellise maine, et teisiti mõelda kui tema valdkonnas keegi lihtsalt ei julge, ja mille järelevalvet teeb sama süsteem iseendale ja mille tegevuse legaalne ning ka letaalne tulem on meie kõigi elueast kauem salastatud, aga humanist ja emotsionaalne nagu ma olen, arvan pigem, et selle inimese õige koht on teibas.
Kahtlaste Eestis koostatud sõnastike kummardamine jätkub sellega, et ülejäänud kolleegidest kaks kolmandikku on nõuks võtnud, et lauses, et unetus tekitab inimeses seisundi extreme distress, peaks kirjutama meditsiinisõnastiku ime düstress. Mu argumentide peale, et see peaks olema lihtsalt äärmine ebamugavus, sest a) düstress on eesti keeles väga kitsas füsioloogiatermin (eustressi vastand – kas te teate, mis on eustress?), b) inglise distress on üldsõna (vrd kirjandusklišee a damsel in distress ja merendustermin distress call), c) Dorland'si meditsiinisõnastikus (2175 lk, 3 kg) eustressi üldse ei ole, d) ootame ära, mida arvab meditsiinispetsialist, ja e) meditsiinisõnastik on üldse üks naljakas raamat, saan muidugi teada, et paneme ikka nii, nagu sõnastikus seisab (uhke loogika: eestikeelses meditsiinisõnastikus ja võõrsõnade leksikonis on, järelikult tähendab sama kui sarnane inglise sõna). Kui taas meenutan väärt mõtet, et f) „sõnastikud on toredad asjad, aga keegi ei keela mõelda oma peaga” (AK), siis saan vastuseks solvangu, et meie rühmas mõtleb oma peaga vist ainult AV. Prindin välja ja panen kindlasse kohta tallele.
Usun, kui keegi Silveti järgmise trüki ajal trükikotta sisse murrab ja kuhugi vahele laob rea „Ja nüüd hüppa ahju!”, siis kannab Eesti robottõlkijate armee tugevaid kaotusi.
Aga oodake, väga varsti jõuab masintõlge eesti keelde sinnamaani, et teid tõlkijate ridadesse enam vaja ei ole, lugupeetud sõnaraamatukummardajad! ☺
* * *
Kõige kurjem inimene, keda ma tean, saab homme teenete eest ordeni. Mõistusega mõistan, et auraha ei saa tema, vaid tema ametikoht, mida on ta soojendanud veerand sajandit, omandades sellise maine, et teisiti mõelda kui tema valdkonnas keegi lihtsalt ei julge, ja mille järelevalvet teeb sama süsteem iseendale ja mille tegevuse legaalne ning ka letaalne tulem on meie kõigi elueast kauem salastatud, aga humanist ja emotsionaalne nagu ma olen, arvan pigem, et selle inimese õige koht on teibas.
22.2.09
P, 929. päev: suur jalutuskäik II ehk G-punkti otsimine
Nii pikk ringreis siinkandi kindlustes, et mul saab X10 aku tühjaks.
Ilm on udune, aeg-ajalt tihub peent uduvihma.
Linna minekul kisendab bussis tumedanahaline koolieelik, kellega ta ema suhtleb inglise keeles ja kes on ilmselt saanud innustust filmist Speed, sest ta kisamine vastab täiesti bussi sõidukiirusele (u 10 s viivitusega): läbilõikav kisa täidab bussi ainult siis, kui buss sõidab kiiremini kui 20 km/h. Peatustes saabub seega hetkeks vaikus. Tundub, nagu kisaks laps sõnu I don't want a disaster, I don't want a disaster. Äkki peaks teatama politseisse, igaks juhuks?
Jaama juures poes ja pangaautomaadis.
Seltskond mahub sõidukisse väga täpselt. Et äärmise turvavöö obadus on keskmise istme kohal, on selle otsimine alati tükk tegemist ja põhjustab rohkeid kommentaare.
Terasetööstus on läbi, maak sai otsa. Järel on Kõrgahju tänav ja selle ääres aia taga kõrgahju jäänused. Aia peal on silt, et üleronimine on eluohtlik, mida kõrgahju u 40-meetrine kõrgus ja rohke rooste ka selgesti kinnitab.
Puudlite kodumaa piirisilti ei näe, aga kohe muutub tänavapilt: keegi maju värvinud ei ole, tänavad on prahti täis, prügikast on ümber lükatud. Täpsemalt öeldes oli paljudes päeva jooksul läbitud külades kokku 1 laps ja 1 värvitud maja.
GPS käsib minna metsateele, kus aga parasjagu näib käivat metsavedu.
Einelauas puudub WC, seega ei vasta see euronõuetele. Kohvi tegemine külastajate ruumi nurgas ilmselt ka mitte. Euroopa Liit peaks selle ebasanitaarse koha kinni panema.
Raudmäe punkri juurde viib kaardi või GPSi asemel Google Earthi aerofoto. Praegu on talv ja punker – kus muidu olevat koguni maa-alune raudtee – on kõvasti kinni. Pikad prantsuskeelsed kirjad, millest keegi midagi aru ei saa peale selle, et fotokate ega koertega sisse minna ei tohi ja 1940. aastal hukkus fordi kaitsel üks sõdur. Huvitav betoonisarrus. Betoon on üldselt halvas seisus.
Nurga taga sissekäik ja muuseum (talvel kinni). Sissekäigu ees seisab Flak 36, millest kõik vähegi ärakangutatavad osad on ära kangutatud. Esil on veel 600 mm kindlusraudtee vagun ja soomustünn, mis pandud keset lahinguvälja 15 m kõrgusele üles, mees sees. Mu arust toimus sedasi toores karistamine, mitte asjalik vaatlus. Meenutagem Vene sarjast „Dembel” tünniguru, kus prapor oli keevitatud tünni ja luges väikese luugikese kaudu ette valitud mõttetarkusi sõdurimäärustikust. Isegi Indiast tuldi talt õpetust saama.
Parkla prügikast on ära põlenud, aga prügi on alles. Üks silt ütleb, et parkla on valveta, teine, et videovalvega. Kaameraid ei paista.
Võsas on kohaliku baari reklaam, kusjuures olukord on nii masendav, et silt on kleebitud tunduvalt suurema teise sildi peale. Siiski-siiski: sildi eest on võsa ära raiutud.
Pool kilomeetrit loodes, keset karjamaad, lehmaraja teises otsas, on suurem punkrite kogumik. Uuesti pirakad sildid, millest keegi aru ei saa. Võib-olla ütlevad, et kohaleminek keelatud. Jalad saavad võimsalt mudaseks (Eks ma olin tavaliste talvekingadega, just mõtlesin, et mis ma ontlikule ringreisile matkasaabastes lähen. Kui esmaspäeva hommikul hakkasin kingi porist puhastama, selgus, et osa sellest oli vees lahustumatu.)
Punkritel ust ei ole, aga mul on tunne, et maa-alune raudtee sõidab siiani.
Kinnitub varajasem mu arvamus, et inimesed võivad tulevikus seda selle monumentaalse strateegiamöödapaneku näidet (et sakslased ei mõista kaarega tulla, kindlustame ära ainult Saksamaa-vastase piiri) lugeda raamatust, ei ole vaja ise porimülkasse uudistama tulla, ning et kogu kupatuse võiks ohtlikest ainetest puhastada ja siis suudmed õhku lasta ja killustikuks jahvatada ning maa-aluse osa looduse ringkäigule jätta, nagu on tehtud Saksamaal enamikuga mäealusest Mittelwerk-tehasest (koos selles seniajani leiduvate lennuki- ja raketiosadega).
Punkrite kohal lõõrib lõoke.
Lähedases linnakeses on Marxi labor ja Lenini autoparandus. Baarist tuleb välja peaaegu täpselt nagu minu vend, käib korraks Lenini autoparanduse juures, läheb baari tagasi. Kohalikus miljonipeldikus lainetab põrandal oletatavasti vesi, saab kingatallad suuremast mudast puhtaks.
Edasi korraks läbi naabermaa nurga. Siis satume suurde barokktsitadelli.
Selgub, et kui keelusildi alt pilkases pimeduses käigust sisse minna, siis jõuab vallikraavi põhjas ringkäiku valepidi jalutades tohutu tiiruga tagasi algusesse ja kassatädi ei saa kurjaks ega midagi, kui talle lausa ei ütle, et me juba käisime, aga omal käel.
Arvan, et tsitadellis saaks kinnisvara päris soodsalt kätte, igatahes inimestel huvi selle vastu puudub:
Kuue kilomeetri kaugusel XIII saj kirik koos riigi kümnete tuhandete keskaegsete kirikute seas ainsa andamitorniga (või siis ilmaliku kohtumõistmise varjualusega). Kirikus on vähemalt seitsesada aastat olnud niiskuseprobleem, mida praegune gaasiküte (heitgaasid ruumi laiali) kohe kindlasti ei leevenda. Veel saame näha Jeesuse tooli. Parkla servas peenras õitsevad lumikellukesed.
Järgmiseks oleme linnas, mille nimi ühtib teatud autokerekavatisega, mida linnaelanikud usuvad muidugi tulevat linna nimest, ent tegelikult see nii ei ole. Ka väidavad nad, et neil on riigi suurim keskaegne linnus. No jaa... Enamik ehitati sellest 1550. aastatel, mil isegi Eestis oli keskaja tinglik lõpp (1561) juba käega katsuda. Selle nn trakai suure hoovi peale saab sõita autoga.
Ega peene söömakultuuriga maal saa siis minna McDonaldsisse; minnakse kebappi.
Väikesel metsateel kohtume talveõhtus metskitsedega.
Metsas on taas märkamatult riigipiir. Jõuame šokolaadiriiki – kus Hansul ja Gretel oleks alles põli – ja tänavad on puhtad. Linnake on jõekäärus, mille keskel künkal olevat riigi suurim keskaegne linnus ja alles kaks üsna vana välimusega silda:
Linnusevärava juures on silt, mida seal sees leida on; üks selgitus näib ütlevat, et seal on puljongidušš. Rõve.
Siis maantee- ja kiirtee vaheline tee, kus jupp on ära lagunenud ja selmet see ära parandada, on pandud silt, et tee klassi on alandatud. Suure raudteejaamaga Vabamäe linnas, kust Euroopa pealinna rong läbi sõidab, ei ole vaadata midagi. Välja tuleme alles linnas, kus elab mu viimatine prantsuse keele õpetaja. On juba üsna pime. Vaadata on tellingutes torniga kirik (ma esti arvan, et seal ümber on huvitav rõdu) ja kohaliku Koodi-Jaani kuju.
Siis tagasi ning okkalise poe hiidristmikust mõistagi vales suunas, aga treppi jõuan.
Ning arvake ära, mida ma korterisse jõudnuna kotist leian? Et mul olid kaasas kaht sorti küpsised, et neid teistele pakkuda!
Ilm on udune, aeg-ajalt tihub peent uduvihma.
Linna minekul kisendab bussis tumedanahaline koolieelik, kellega ta ema suhtleb inglise keeles ja kes on ilmselt saanud innustust filmist Speed, sest ta kisamine vastab täiesti bussi sõidukiirusele (u 10 s viivitusega): läbilõikav kisa täidab bussi ainult siis, kui buss sõidab kiiremini kui 20 km/h. Peatustes saabub seega hetkeks vaikus. Tundub, nagu kisaks laps sõnu I don't want a disaster, I don't want a disaster. Äkki peaks teatama politseisse, igaks juhuks?
Jaama juures poes ja pangaautomaadis.
Seltskond mahub sõidukisse väga täpselt. Et äärmise turvavöö obadus on keskmise istme kohal, on selle otsimine alati tükk tegemist ja põhjustab rohkeid kommentaare.
Terasetööstus on läbi, maak sai otsa. Järel on Kõrgahju tänav ja selle ääres aia taga kõrgahju jäänused. Aia peal on silt, et üleronimine on eluohtlik, mida kõrgahju u 40-meetrine kõrgus ja rohke rooste ka selgesti kinnitab.Puudlite kodumaa piirisilti ei näe, aga kohe muutub tänavapilt: keegi maju värvinud ei ole, tänavad on prahti täis, prügikast on ümber lükatud. Täpsemalt öeldes oli paljudes päeva jooksul läbitud külades kokku 1 laps ja 1 värvitud maja.
GPS käsib minna metsateele, kus aga parasjagu näib käivat metsavedu.
Einelauas puudub WC, seega ei vasta see euronõuetele. Kohvi tegemine külastajate ruumi nurgas ilmselt ka mitte. Euroopa Liit peaks selle ebasanitaarse koha kinni panema.
Raudmäe punkri juurde viib kaardi või GPSi asemel Google Earthi aerofoto. Praegu on talv ja punker – kus muidu olevat koguni maa-alune raudtee – on kõvasti kinni. Pikad prantsuskeelsed kirjad, millest keegi midagi aru ei saa peale selle, et fotokate ega koertega sisse minna ei tohi ja 1940. aastal hukkus fordi kaitsel üks sõdur. Huvitav betoonisarrus. Betoon on üldselt halvas seisus.
Nurga taga sissekäik ja muuseum (talvel kinni). Sissekäigu ees seisab Flak 36, millest kõik vähegi ärakangutatavad osad on ära kangutatud. Esil on veel 600 mm kindlusraudtee vagun ja soomustünn, mis pandud keset lahinguvälja 15 m kõrgusele üles, mees sees. Mu arust toimus sedasi toores karistamine, mitte asjalik vaatlus. Meenutagem Vene sarjast „Dembel” tünniguru, kus prapor oli keevitatud tünni ja luges väikese luugikese kaudu ette valitud mõttetarkusi sõdurimäärustikust. Isegi Indiast tuldi talt õpetust saama.
Parkla prügikast on ära põlenud, aga prügi on alles. Üks silt ütleb, et parkla on valveta, teine, et videovalvega. Kaameraid ei paista.
Võsas on kohaliku baari reklaam, kusjuures olukord on nii masendav, et silt on kleebitud tunduvalt suurema teise sildi peale. Siiski-siiski: sildi eest on võsa ära raiutud.
Pool kilomeetrit loodes, keset karjamaad, lehmaraja teises otsas, on suurem punkrite kogumik. Uuesti pirakad sildid, millest keegi aru ei saa. Võib-olla ütlevad, et kohaleminek keelatud. Jalad saavad võimsalt mudaseks (Eks ma olin tavaliste talvekingadega, just mõtlesin, et mis ma ontlikule ringreisile matkasaabastes lähen. Kui esmaspäeva hommikul hakkasin kingi porist puhastama, selgus, et osa sellest oli vees lahustumatu.)Punkritel ust ei ole, aga mul on tunne, et maa-alune raudtee sõidab siiani.
Kinnitub varajasem mu arvamus, et inimesed võivad tulevikus seda selle monumentaalse strateegiamöödapaneku näidet (et sakslased ei mõista kaarega tulla, kindlustame ära ainult Saksamaa-vastase piiri) lugeda raamatust, ei ole vaja ise porimülkasse uudistama tulla, ning et kogu kupatuse võiks ohtlikest ainetest puhastada ja siis suudmed õhku lasta ja killustikuks jahvatada ning maa-aluse osa looduse ringkäigule jätta, nagu on tehtud Saksamaal enamikuga mäealusest Mittelwerk-tehasest (koos selles seniajani leiduvate lennuki- ja raketiosadega).
Punkrite kohal lõõrib lõoke.
Lähedases linnakeses on Marxi labor ja Lenini autoparandus. Baarist tuleb välja peaaegu täpselt nagu minu vend, käib korraks Lenini autoparanduse juures, läheb baari tagasi. Kohalikus miljonipeldikus lainetab põrandal oletatavasti vesi, saab kingatallad suuremast mudast puhtaks.
Edasi korraks läbi naabermaa nurga. Siis satume suurde barokktsitadelli.
Selgub, et kui keelusildi alt pilkases pimeduses käigust sisse minna, siis jõuab vallikraavi põhjas ringkäiku valepidi jalutades tohutu tiiruga tagasi algusesse ja kassatädi ei saa kurjaks ega midagi, kui talle lausa ei ütle, et me juba käisime, aga omal käel. Arvan, et tsitadellis saaks kinnisvara päris soodsalt kätte, igatahes inimestel huvi selle vastu puudub:
Kuue kilomeetri kaugusel XIII saj kirik koos riigi kümnete tuhandete keskaegsete kirikute seas ainsa andamitorniga (või siis ilmaliku kohtumõistmise varjualusega). Kirikus on vähemalt seitsesada aastat olnud niiskuseprobleem, mida praegune gaasiküte (heitgaasid ruumi laiali) kohe kindlasti ei leevenda. Veel saame näha Jeesuse tooli. Parkla servas peenras õitsevad lumikellukesed.
Järgmiseks oleme linnas, mille nimi ühtib teatud autokerekavatisega, mida linnaelanikud usuvad muidugi tulevat linna nimest, ent tegelikult see nii ei ole. Ka väidavad nad, et neil on riigi suurim keskaegne linnus. No jaa... Enamik ehitati sellest 1550. aastatel, mil isegi Eestis oli keskaja tinglik lõpp (1561) juba käega katsuda. Selle nn trakai suure hoovi peale saab sõita autoga.Ega peene söömakultuuriga maal saa siis minna McDonaldsisse; minnakse kebappi.
Väikesel metsateel kohtume talveõhtus metskitsedega.
Metsas on taas märkamatult riigipiir. Jõuame šokolaadiriiki – kus Hansul ja Gretel oleks alles põli – ja tänavad on puhtad. Linnake on jõekäärus, mille keskel künkal olevat riigi suurim keskaegne linnus ja alles kaks üsna vana välimusega silda:
Linnusevärava juures on silt, mida seal sees leida on; üks selgitus näib ütlevat, et seal on puljongidušš. Rõve.
Siis maantee- ja kiirtee vaheline tee, kus jupp on ära lagunenud ja selmet see ära parandada, on pandud silt, et tee klassi on alandatud. Suure raudteejaamaga Vabamäe linnas, kust Euroopa pealinna rong läbi sõidab, ei ole vaadata midagi. Välja tuleme alles linnas, kus elab mu viimatine prantsuse keele õpetaja. On juba üsna pime. Vaadata on tellingutes torniga kirik (ma esti arvan, et seal ümber on huvitav rõdu) ja kohaliku Koodi-Jaani kuju.
Siis tagasi ning okkalise poe hiidristmikust mõistagi vales suunas, aga treppi jõuan.
Ning arvake ära, mida ma korterisse jõudnuna kotist leian? Et mul olid kaasas kaht sorti küpsised, et neid teistele pakkuda!
21.2.09
L, 928. päev: Cabbagescapes
Järjekordne asi rubriigist „Kas oled seda teinud?” – olen ostnud kapsa spetsiaalselt selleks, et seda pildistada. Tulemused on sellised:
(Piltidel olev kapsaosa on u 25 mm pikk, keda huvitab pildi suurendusaste.)
Pildistan kapsast enamasti loomulikus valguses rõdul, kuulen üle jõe metsast laulmas metsvinti (metsvint elab siinkandis aasta läbi, aga aasta läbi ta ei laula). Eile laulis tööjuures puu otsas keegi muu tihane kui rasvatihane. Aga muidu on loodus rohkem talves kui aasta tagasi, kui 24. veebruari soojal õhtul käisin rulluisutamas.
Muidu tegelen oma kursusega, algab uus sats. Saan teada, et mu varasema aasta ülesanne on hakanud ilma mu teadmata elama iseseisvat elu, which is not nice. Vähemalt küsida võinuks, äkki mul näiteks on just selle ülesandega muid plaane.
(Piltidel olev kapsaosa on u 25 mm pikk, keda huvitab pildi suurendusaste.)
Pildistan kapsast enamasti loomulikus valguses rõdul, kuulen üle jõe metsast laulmas metsvinti (metsvint elab siinkandis aasta läbi, aga aasta läbi ta ei laula). Eile laulis tööjuures puu otsas keegi muu tihane kui rasvatihane. Aga muidu on loodus rohkem talves kui aasta tagasi, kui 24. veebruari soojal õhtul käisin rulluisutamas.
Muidu tegelen oma kursusega, algab uus sats. Saan teada, et mu varasema aasta ülesanne on hakanud ilma mu teadmata elama iseseisvat elu, which is not nice. Vähemalt küsida võinuks, äkki mul näiteks on just selle ülesandega muid plaane.
20.2.09
R, 927. päev: suur jalutuskäik
Täna on jälle lumekirme maas.
Jamadokument, mille toimetamine on kestnud ligi kaks nädalat kiirusega 4 lk päevas, hakkab valmis saama. Esiteks oli eesti tõlge hirmus ja originaalis on apsakaid endid kamaluga, näiteks on see koostatud millalgi eelmisel suvel ja räägib asjadest, mis pidid toimuma eelmisel sügisel, ning klient tahab, et neist jutustataks praeguse hetke seisukohast, st minevikus (aga me ei tea, kas need ikka toimusid). Viimasel hetkel tuleb kliendilt muidugi veel erisoove, nagu et teatud asjad peavad olema tähestiku järjekorras (mille jaoks teen näpuvaeva ja aega säästva makro). Lõpuks lubab üks kolleeg, et kui ta dokumendi lõpuks valmis saab, siis ta prindib selle välja, viib koju ja põletab pidulikult ära.
Õhtuks mul käsi valutab, eriti kui olen kirjutanud halva tõlke pika ametliku tagasisidetabeli kaks korda, sest esimene kord ei salvestunud (juhtub). Tänan kolleegi, kes on selle kliendi kontaktisik, kannatuse eest.
Tuleb teade, et 2.3. algab uus osa prantsuse keelt.
Rasvatihane laulab, üle tänava põõsas otsib puude oksast pesamaterjali suure metsvindi taoline lind, mööda välist aknalauda jalutab hommikul asjalikul moel noor künnivares (nokk veel must). C ütleb, et see käis eile ka.
Kirikmäe prismas on kaunistuseks pandud papist hirv ja metssead sibula- ja küüslaugukuhja otsa.
Praeguse bussiraamatu teemaks on keskaegsete linnuste ehitamine Lutheri elukohana tuntud Wartburgi linnuse näitel (st katseline ehitusajalugu). Põnev on linnuseehituse logistika arutelu: öeldud on, et härjavankrisse mahtus u 750 kg kive. Arvutan tunduvalt toekama Kuressaare linnuse konvendihoone müüride umbkaudse mahu ja kivide massi ning saan sihukese tulemuse, et konvendihoone ehitamiseks kulus umbes miljon härjakoormat kive (lubjapõletamise kiviprügi peale selle). Kui eeldada, et hoone põhiosa ehitati umbkaudu 20 aasta jooksul (vaheajad peale selle), ja eeldada veel, et linnuse ehitustempo oli ehitamise ajal ühtlane (mis ei olnud nõnda, sest agul ehitati ikka müürid ja hiljem viimistleti), teeb see u 200 koormat päevas, üle kilomeetri pikkune rida.
Samas aga mõelge Viljandi linnuse konvendihoone peale, mille maht oli Kuressaare omast oma kolm korda suurem ja mis oli tellistest: kolm miljonit härjakoormat telliseid ja põllukive!
* * *
Õhtu film on „Suur jalutuskäik”. Kui see kooliajal (u VII klassis) kinos tuli, siis me käisime seda kõik mitu korda vaatamas ja parimaid kohti arutati kooliski. Plaat on ainult prantsuse keeles, subtiitriteta.
Jamadokument, mille toimetamine on kestnud ligi kaks nädalat kiirusega 4 lk päevas, hakkab valmis saama. Esiteks oli eesti tõlge hirmus ja originaalis on apsakaid endid kamaluga, näiteks on see koostatud millalgi eelmisel suvel ja räägib asjadest, mis pidid toimuma eelmisel sügisel, ning klient tahab, et neist jutustataks praeguse hetke seisukohast, st minevikus (aga me ei tea, kas need ikka toimusid). Viimasel hetkel tuleb kliendilt muidugi veel erisoove, nagu et teatud asjad peavad olema tähestiku järjekorras (mille jaoks teen näpuvaeva ja aega säästva makro). Lõpuks lubab üks kolleeg, et kui ta dokumendi lõpuks valmis saab, siis ta prindib selle välja, viib koju ja põletab pidulikult ära.
Õhtuks mul käsi valutab, eriti kui olen kirjutanud halva tõlke pika ametliku tagasisidetabeli kaks korda, sest esimene kord ei salvestunud (juhtub). Tänan kolleegi, kes on selle kliendi kontaktisik, kannatuse eest.
Tuleb teade, et 2.3. algab uus osa prantsuse keelt.
Rasvatihane laulab, üle tänava põõsas otsib puude oksast pesamaterjali suure metsvindi taoline lind, mööda välist aknalauda jalutab hommikul asjalikul moel noor künnivares (nokk veel must). C ütleb, et see käis eile ka.
Kirikmäe prismas on kaunistuseks pandud papist hirv ja metssead sibula- ja küüslaugukuhja otsa.
Praeguse bussiraamatu teemaks on keskaegsete linnuste ehitamine Lutheri elukohana tuntud Wartburgi linnuse näitel (st katseline ehitusajalugu). Põnev on linnuseehituse logistika arutelu: öeldud on, et härjavankrisse mahtus u 750 kg kive. Arvutan tunduvalt toekama Kuressaare linnuse konvendihoone müüride umbkaudse mahu ja kivide massi ning saan sihukese tulemuse, et konvendihoone ehitamiseks kulus umbes miljon härjakoormat kive (lubjapõletamise kiviprügi peale selle). Kui eeldada, et hoone põhiosa ehitati umbkaudu 20 aasta jooksul (vaheajad peale selle), ja eeldada veel, et linnuse ehitustempo oli ehitamise ajal ühtlane (mis ei olnud nõnda, sest agul ehitati ikka müürid ja hiljem viimistleti), teeb see u 200 koormat päevas, üle kilomeetri pikkune rida.
Samas aga mõelge Viljandi linnuse konvendihoone peale, mille maht oli Kuressaare omast oma kolm korda suurem ja mis oli tellistest: kolm miljonit härjakoormat telliseid ja põllukive!
* * *
Õhtu film on „Suur jalutuskäik”. Kui see kooliajal (u VII klassis) kinos tuli, siis me käisime seda kõik mitu korda vaatamas ja parimaid kohti arutati kooliski. Plaat on ainult prantsuse keeles, subtiitriteta.
19.2.09
N, 926. päev: „väljakutsega silmitsi”
Möönan, et väljend „väljakutsega silmitsi” manab minu kui elava ettekujutusega inimese vaimusilma ette ninapidi koos seisvad vihased sellid, kellest üks vehib kindaga (soovitatavalt raudrüü kindaga).
Teine uus moesõna: varasemalt nagu teada-tuntud koheselt. Pigem öelgem ikka ilusas keeles varem ja kohe.
Osalen põneval silmaringi avardamise loengul, kus jutuks mitmekeelsuse probleemid ja lahendused 2000 keelega Aafrikas. Loengult saab näiteks teada, et Kinshasha prantsuse keeles tähendab un zibolateur pudeliavajat. Samuti seda, et Aafrika levimuusikas on levinud komme, et laul on korraga mitmes keeles: sama fraas kordub eri keeltes. Kohalikes raadiotes on igas keeles näiteks tund saateid päevas, inimesed siis kuulavad seda tundi, aga muul ajal raadio ka lihtsalt mängib, nii et inimestel on lihtsalt praktiline vajadus osata mitut keelt.
KAD-avenüü äärest raiuti eelmisel aastal puud maha, et teha tee laiemaks. Tulemus on see, et enne nende otsas pesitsenud künnivaresed asustavad nüüd kaht allesjäänud kaske. Pesi on tihedalt ning iga pesa kõrval istub vares ja valvab.
Saabub taiese Ronan the Pug elusuurune repro. Mul on kindlasti kavas riputada see seina peale tuju tõstma!
Õhtul on eesti pidu, kuhu ma ei lähe. Kaalusin, kas minna või mitte, siis mõtlesin, kas mul eelmisel aastal oli peol tore. Ei olnud, ja mis ma siis tänavugi lähen.
Kirikmäe prismasse, selgub, 13. buss ei sõida. Et tema esimesest ärapööramise järgsest peatusest tagasikõndimine võtab sellise aja, et ma poodi enam ei jõua, siis poodi ma enam ei lähegi. Bussipeatus on viidud sadakond meetrit linnast eemale, spordihalli ette, nii et möödun elektrijaamast. Põnev arhitektuur, peaks kunagi tulema pildistama.
Õhtu muusikataust on Laibach Live in Paris 2004. Olla neil hiljuti (üleeile) olnud ka Eestis kontsert. Ei tea, kas nad ka teavad, et kõige kauem Eesti mereväes teeninud laeva, sõjaeelse suurtükipaadi Laine nimi 1918. a Saksa okupatsiooni ajal oli mõneti sarnane Lauterbach?
Teine uus moesõna: varasemalt nagu teada-tuntud koheselt. Pigem öelgem ikka ilusas keeles varem ja kohe.
Osalen põneval silmaringi avardamise loengul, kus jutuks mitmekeelsuse probleemid ja lahendused 2000 keelega Aafrikas. Loengult saab näiteks teada, et Kinshasha prantsuse keeles tähendab un zibolateur pudeliavajat. Samuti seda, et Aafrika levimuusikas on levinud komme, et laul on korraga mitmes keeles: sama fraas kordub eri keeltes. Kohalikes raadiotes on igas keeles näiteks tund saateid päevas, inimesed siis kuulavad seda tundi, aga muul ajal raadio ka lihtsalt mängib, nii et inimestel on lihtsalt praktiline vajadus osata mitut keelt.
KAD-avenüü äärest raiuti eelmisel aastal puud maha, et teha tee laiemaks. Tulemus on see, et enne nende otsas pesitsenud künnivaresed asustavad nüüd kaht allesjäänud kaske. Pesi on tihedalt ning iga pesa kõrval istub vares ja valvab.
Saabub taiese Ronan the Pug elusuurune repro. Mul on kindlasti kavas riputada see seina peale tuju tõstma!
Õhtul on eesti pidu, kuhu ma ei lähe. Kaalusin, kas minna või mitte, siis mõtlesin, kas mul eelmisel aastal oli peol tore. Ei olnud, ja mis ma siis tänavugi lähen.
Kirikmäe prismasse, selgub, 13. buss ei sõida. Et tema esimesest ärapööramise järgsest peatusest tagasikõndimine võtab sellise aja, et ma poodi enam ei jõua, siis poodi ma enam ei lähegi. Bussipeatus on viidud sadakond meetrit linnast eemale, spordihalli ette, nii et möödun elektrijaamast. Põnev arhitektuur, peaks kunagi tulema pildistama.
Õhtu muusikataust on Laibach Live in Paris 2004. Olla neil hiljuti (üleeile) olnud ka Eestis kontsert. Ei tea, kas nad ka teavad, et kõige kauem Eesti mereväes teeninud laeva, sõjaeelse suurtükipaadi Laine nimi 1918. a Saksa okupatsiooni ajal oli mõneti sarnane Lauterbach?
18.2.09
K, 925. päev: kustuv tuluke
Päike paistab. Eile õhtul küpsenud saiavormi alumine pool (pool = ½) on söestunud; küllap oli pann liiga kuum. Enne magamaminekut läksin kontrollima, kas pliit sai ikka välja keeratud, aga kuigi muidu suudan korteris pimedas liikuda küll, lõin otsaesise valusasti vastu köögiukse piita, mis saladuslikul viisil oli öösel nihkunud 20 cm tänava poole.
Jah, see av, kes osundas Sakala kommentaaris allikat nimetamata Henriku kirjeldust, kuidas lätlased (sic!) 1208. aastal Sakalas tegutsesid, olen mina. Kleisi tõlkes on selles kohas huvitav Enn Tarveli märkus, et võib-olla osundab Henrik siin lihtsalt piibli sobilikke kohti (Henrikule meeldisid väga ususõdadest jutustavad apokrüüfilised Makabeide raamatud, saksa ajaloolaste arvates võidi neid õpetada misjonikoolis, kus Henrik õppis) – kõik külad olid rohkesti värvitud paganate verega ning paar lauset edasi koht tapsid, [...] kuni tapjate käed väsisid rahva suurest mõrvamisest. Tarvel nendib, et aga teisalt on võimalik, et pilt selline oligi. Ega muidugi muistsed eestlased kah papist poisid olnud ja tänapäevaste väärtushinnangute projitseerimine kaheksa sajandit tagasi ei ole päris õige (eks ristisõdijad siiralt uskusid, et paganate tapmine on issandale meelepärane tegu, ja teisalt ega muistsed eestlased kristluse koha pealt ka päris valged lehed olnud), aga võigas ikkagi.
Kui keegi usumees sellele vastab, et sedasi kirjutas kristluse vastane, siis kirjutan vastu napi kommentaari Läti Henrik kristluse vastane?? Ohhoo!! :) (samal ülalviidatud lehel allpool).
Väga huvitav arutelu oli ning ajaleht Sakala võib rõõmustada, kui paljud inimesed lehte lugesid ja kaasa mõtlesid.
Lehest tuleb ka kurb uudis, et KLM lõpetab Tallinna lendamise. Kahju, väga kahju.
Päeva helitaust: Ultimate Isaac Hayes: Can You Dig It? „South Parki” fännid mäletavad teda South Parki algkooli kokana; ja vat nii ta päriselus lauliski! (Nagu ka „Simpsonite” huvilised teavad, et hääl, millega Yeardley Smith teeb Lisat, ongi tema normaalne kõnelemishääl.) Vaatasin ükspäev üle hulga aja southpark.com-ist SP 12. hooaja lõpuosi, näiteks viimatiste USA presidendivalimiste teemalist osa ja osa, kus pilatakse kooliteemalisi muusikale.
* * *
Pärast Kõrgmetsa maksimarketi tööstuskaupade osakonnas. Seda plaati, mille järele tulin, muidugi enam ei ole, aga ostan mitu teist. Vaatlus kinnitab, et konnapildiga printeritinti müüakse ikka veel; tore.
Osa õhtutaevast on selge. Üritan hulk aega uuendada planetaariumiprogrammi komeediandmebaasi (23. skp läheb õhtul idakaares paistva Saturni ja 25. skp samas Lõvi heledaima tähe Reguluse juurest läbi roheline komeet Lulin), kuni mõistan, et takistuse põhjus on see, et mul ei ole ruuter veel sisse lülitatud. Siis jookseb programm kinni, ja et ta jookseb kinni öönägemist kahjustamatutes värvides ehk tumepunase eri toonides, tähendab see, et kogu ülejäänud Windowsi valgete akende taust on samuti must ja muidu must kiri sellel tumepunane. Tuleb õiged värvid eraldi taastada.
Jah, see av, kes osundas Sakala kommentaaris allikat nimetamata Henriku kirjeldust, kuidas lätlased (sic!) 1208. aastal Sakalas tegutsesid, olen mina. Kleisi tõlkes on selles kohas huvitav Enn Tarveli märkus, et võib-olla osundab Henrik siin lihtsalt piibli sobilikke kohti (Henrikule meeldisid väga ususõdadest jutustavad apokrüüfilised Makabeide raamatud, saksa ajaloolaste arvates võidi neid õpetada misjonikoolis, kus Henrik õppis) – kõik külad olid rohkesti värvitud paganate verega ning paar lauset edasi koht tapsid, [...] kuni tapjate käed väsisid rahva suurest mõrvamisest. Tarvel nendib, et aga teisalt on võimalik, et pilt selline oligi. Ega muidugi muistsed eestlased kah papist poisid olnud ja tänapäevaste väärtushinnangute projitseerimine kaheksa sajandit tagasi ei ole päris õige (eks ristisõdijad siiralt uskusid, et paganate tapmine on issandale meelepärane tegu, ja teisalt ega muistsed eestlased kristluse koha pealt ka päris valged lehed olnud), aga võigas ikkagi.
Kui keegi usumees sellele vastab, et sedasi kirjutas kristluse vastane, siis kirjutan vastu napi kommentaari Läti Henrik kristluse vastane?? Ohhoo!! :) (samal ülalviidatud lehel allpool).
Väga huvitav arutelu oli ning ajaleht Sakala võib rõõmustada, kui paljud inimesed lehte lugesid ja kaasa mõtlesid.
Lehest tuleb ka kurb uudis, et KLM lõpetab Tallinna lendamise. Kahju, väga kahju.
Päeva helitaust: Ultimate Isaac Hayes: Can You Dig It? „South Parki” fännid mäletavad teda South Parki algkooli kokana; ja vat nii ta päriselus lauliski! (Nagu ka „Simpsonite” huvilised teavad, et hääl, millega Yeardley Smith teeb Lisat, ongi tema normaalne kõnelemishääl.) Vaatasin ükspäev üle hulga aja southpark.com-ist SP 12. hooaja lõpuosi, näiteks viimatiste USA presidendivalimiste teemalist osa ja osa, kus pilatakse kooliteemalisi muusikale.
* * *
Pärast Kõrgmetsa maksimarketi tööstuskaupade osakonnas. Seda plaati, mille järele tulin, muidugi enam ei ole, aga ostan mitu teist. Vaatlus kinnitab, et konnapildiga printeritinti müüakse ikka veel; tore.
Osa õhtutaevast on selge. Üritan hulk aega uuendada planetaariumiprogrammi komeediandmebaasi (23. skp läheb õhtul idakaares paistva Saturni ja 25. skp samas Lõvi heledaima tähe Reguluse juurest läbi roheline komeet Lulin), kuni mõistan, et takistuse põhjus on see, et mul ei ole ruuter veel sisse lülitatud. Siis jookseb programm kinni, ja et ta jookseb kinni öönägemist kahjustamatutes värvides ehk tumepunase eri toonides, tähendab see, et kogu ülejäänud Windowsi valgete akende taust on samuti must ja muidu must kiri sellel tumepunane. Tuleb õiged värvid eraldi taastada.
17.2.09
T, 924. päev: interpretatsioon muusikaseadmetel ehk ulna
Tavapäraseks ilmajutuks niipalju, et täna on talv läbi ja sajab vihma. Viimati oli maa valge alles eile. Keegi ei tea, mida toob homme.
Loetelus on muu hulgas järjest (järjest!) sellised sama üldliiki teenused: [...], rõivaste laenutamine, matuseteenused, turvanõustamine, matusetalitused, surnute tuhastamine, usukoosolekute korraldamine, üksikisikute vajaduste rahuldamise teenuste vahendamine, erootikateenused, kehasilitamise teenuste vahendamine, kõditamisteenuste vahendamine, hingehoid, jumalateenistused, usklikele suunatud teenused, kirikuteenused, missad, pihid, testamentide koostamine, [...]. Tunnen, et sellel on veel rohkem narratiivipotentsiaali kui Polaarkaru blogis algatatud ÕSi järgi Jüri ja Mari seikluste koostamisel.
Toanaaber teeb telefoni veidraid hääli. Võib-olla mängib ta laevade pommitamist. Aru ei saa. Pärastpoole räägivad telefoniga mõlemad toanaabrid, ühe vestluskaaslane räägib nii kõvasti, et kostab mullegi, ja mulle tundub, et ta vahepeal kraaksub. No võib-olla räägibki ta varesega, nagu ma räägin sageli koeraga.
* * *
Soomlastel on kõnekäänd lukee kuin piru raamattua. Kujutage ette, kuidas loeb aga tõlkeraamatut elukutseline toimetaja: muidugi on tal käepärast võimalikult algupärane tekst ja hunnik muid tõlkeid. Ja peale selle, et soome tõlkijad on hooletu suleliigutusega läkitanud saaremaisesse Valhallasse 900 saare sõdalast (tõlkides HCL XXI:7 langenute arvu fere centum kui melkein tuhat), on nad XXVI:9 hakkama saanud sihukese tõlkefopaaga, mille peale kirjeldatud sündmuste ajal oleks jäetud riiglastega nahistamine sinnapaika, käiatud mõõgad vahedaks ja heisatud järgmise lõunatuulega purjed. Võrrelgem:
Henrik (1224, Arbusowi ja Baueri tekstikriitiline väljaanne 1955):
Jungi tõlkes (1884):
Anninski tõlkes (1938):
Baueri tõlkes (1957):
Brundage'i tõlkes (1961):
Mägiste tõlkes (1962):
Kleisi tõlkes (1982):
Feldhūnsi tõlkes (1993):
Bugiani tõlkes (2005):
Ja lõpuks siis ka Sarasti ja Kahlos-Wileniuse tõlkes (2003; minu rõhutus, AV):
Loetelus on muu hulgas järjest (järjest!) sellised sama üldliiki teenused: [...], rõivaste laenutamine, matuseteenused, turvanõustamine, matusetalitused, surnute tuhastamine, usukoosolekute korraldamine, üksikisikute vajaduste rahuldamise teenuste vahendamine, erootikateenused, kehasilitamise teenuste vahendamine, kõditamisteenuste vahendamine, hingehoid, jumalateenistused, usklikele suunatud teenused, kirikuteenused, missad, pihid, testamentide koostamine, [...]. Tunnen, et sellel on veel rohkem narratiivipotentsiaali kui Polaarkaru blogis algatatud ÕSi järgi Jüri ja Mari seikluste koostamisel.
Toanaaber teeb telefoni veidraid hääli. Võib-olla mängib ta laevade pommitamist. Aru ei saa. Pärastpoole räägivad telefoniga mõlemad toanaabrid, ühe vestluskaaslane räägib nii kõvasti, et kostab mullegi, ja mulle tundub, et ta vahepeal kraaksub. No võib-olla räägibki ta varesega, nagu ma räägin sageli koeraga.
* * *
Soomlastel on kõnekäänd lukee kuin piru raamattua. Kujutage ette, kuidas loeb aga tõlkeraamatut elukutseline toimetaja: muidugi on tal käepärast võimalikult algupärane tekst ja hunnik muid tõlkeid. Ja peale selle, et soome tõlkijad on hooletu suleliigutusega läkitanud saaremaisesse Valhallasse 900 saare sõdalast (tõlkides HCL XXI:7 langenute arvu fere centum kui melkein tuhat), on nad XXVI:9 hakkama saanud sihukese tõlkefopaaga, mille peale kirjeldatud sündmuste ajal oleks jäetud riiglastega nahistamine sinnapaika, käiatud mõõgad vahedaks ja heisatud järgmise lõunatuulega purjed. Võrrelgem:
Henrik (1224, Arbusowi ja Baueri tekstikriitiline väljaanne 1955):
Et miserunt Saccalanenses nuncios in Rigam, dicentos pacis quidem se reformationem diligere, sed numquam sed deinceps fidem christianam, donec puer unius anni vel cubiti remaneret in terra, recepturos.
Jungi tõlkes (1884):
Ja Sakalased saatsiwad saadikud Riiga ja ütlesiwad, et rahu uuendus neile kül tarwis olla, aga iialgi ei saada nemad edespidi kristlikku usku wastu wõtma, niikaua kui maa sees weel üks aastane ehk küünrapikune poisikene olemas olla.
Anninski tõlkes (1938):
И послали жители Саккалы гонцов в Ригу сказать, что они охотно возобновят мир, но веры христианской впредь не примут никогда, пока останется в стране хоть годовалый мальчик ростом в локоть.
Baueri tõlkes (1957):
Und die Sakkaler schickten Boten nach Riga und ließen sagen, daß sie wohl die Erneuerung des Friedens wünschten, doch niemals fortan den christlichen Glaubem annehmen würden, solange ein Knabe ein Jahr alt oder eine Elle hoch im Lande übrig wäre.
Brundage'i tõlkes (1961):
The Saccalians sent messengers to Riga and said that they would like to reestablish peace, but that they would never thereafter accept the Christian faith so long as a boy a year old or a cubit high remained in land.
Mägiste tõlkes (1962):
Ja sakalased läkitasid saadikuid Riiga teatama, et nad küll rahuleppest uuendatud kujul lugu peavad, kuid ealeski edaspidi ei saa ristiusku vastu võtma niikaua kui maale on üks aastavanune või küünrapikkune poeglaps järele jäänud.
Kleisi tõlkes (1982):
Ja sakalased läkitasid saadikuid Riiga, öeldes, et nad peavad küll lugu rahu uuendamisest, kuid edaspidi enam kunagi ristiusku vastu ei võta, senikaua kui maale on järele jäänud üheaastane või -küünrane poisike.
Feldhūnsi tõlkes (1993):
Un sakalieši norīkoja uz Rīgu sūtņus un paziņoja, ka viņi gan vēloties atjaunot mieru, bet turpmāk nekad vairs nepieņemšot kristīgo ticību, kamēr zemē vēl palikšot kaut vai tikai viens gadu vecs vai olekti garš zēns.
Bugiani tõlkes (2005):
I Saccali mandarono messaggeri a Riga, sostenendo di voler rinnovare la pace, ma affermando che d'ora innanzi non avrebbero accolto la fede cristiana, finché fosse rimasto in quella terra un bambino di un anno e alto un cubito.
Ja lõpuks siis ka Sarasti ja Kahlos-Wileniuse tõlkes (2003; minu rõhutus, AV):
Sakalalaiset lähettivät viestinviejiä Riikaan ilmoittamaan, että he tosiaan halusivat uudistaa rauhan, mutta että he eivät koskaan tästä lähtien ottaisi vastaan kristinuskoa, niin kauan kuin maassa olisi vielä jäljellä edes vuoden ikäinen poika tai kyynärluu pystyssä.
16.2.09
E, 923. päev: talv jätkub
Lumi jälle maas.
Lõunale ei jõua ja võileivaautomaat on tühjaks söödud, järel on ainult kolm topsi jogurtit, mida ma ei taha.
Saabunud on Museum of Bad Arti mõlemad raamatud (see ja see). Loen neid bussis ja las arvavad, et näe segane sõidab, naerab.
Kirikmäe prismast eelmise aasta Prantsuse löökfilm Bienvenue chez les Ch'tis (2008) ja tasakaalustamiseks ka Night of the Living Dead (1990).
Piiskop Albert käis HCL järgi igal talvel Saksamaa kirikutes, linnaväljakutel ja külatanumatel uusi ristisõdijaid kokku kutsumas ning nagu ameeriklased ja nende lõppematud ressursid II maailmasõjas, nii oli ka Liivimaa ristisõjal selle tõttu ainult üks võimalik tulemus (sest liivimaalased ei saanud käia kuskilt värsket verd juurde toomas). Aga kujutage ette, kui piiskop Albertil oleksid olnud käepärast esimeste iseseisvusaastate Eesti telereklaamid, siis oleks näiteks Eesti alistamine kestnud terve inimpõlve asemel ainult mõne aasta! Vanimad lugejad mäletavad ehk tollaseid politseireklaame: „Tahad tappa ja röövida? – Tee seda issanda nimel ja saa patud andeks! Tule ristisõtta!!”
Lõunale ei jõua ja võileivaautomaat on tühjaks söödud, järel on ainult kolm topsi jogurtit, mida ma ei taha.
Saabunud on Museum of Bad Arti mõlemad raamatud (see ja see). Loen neid bussis ja las arvavad, et näe segane sõidab, naerab.
Kirikmäe prismast eelmise aasta Prantsuse löökfilm Bienvenue chez les Ch'tis (2008) ja tasakaalustamiseks ka Night of the Living Dead (1990).
Piiskop Albert käis HCL järgi igal talvel Saksamaa kirikutes, linnaväljakutel ja külatanumatel uusi ristisõdijaid kokku kutsumas ning nagu ameeriklased ja nende lõppematud ressursid II maailmasõjas, nii oli ka Liivimaa ristisõjal selle tõttu ainult üks võimalik tulemus (sest liivimaalased ei saanud käia kuskilt värsket verd juurde toomas). Aga kujutage ette, kui piiskop Albertil oleksid olnud käepärast esimeste iseseisvusaastate Eesti telereklaamid, siis oleks näiteks Eesti alistamine kestnud terve inimpõlve asemel ainult mõne aasta! Vanimad lugejad mäletavad ehk tollaseid politseireklaame: „Tahad tappa ja röövida? – Tee seda issanda nimel ja saa patud andeks! Tule ristisõtta!!”
15.2.09
P, 922. päev: kool ja kasiino
Edusammud on koletu pikad. HCL soome tõlkes – milles nädalavahetusega olen edenenud 12 peatükki – on üks pealkiri puudu ja sajast 1218. alguse Salatsi jõe lahingus (XXI:7) langenud saarlasest tehtud tuhat. Keskaegne tehnika on mõlemale soome tõlkijale selgelt üle mõistuse käinud ja nad kirjutavad ambude asemel külma kõhuga pidevalt ballistidest (kuigi pildil on siiski amb) ning nad on lahendanud mõistatuse, mis oli paterell (kas kõrge lennuteega blide või kopa ja madala lennuteega onager/mangonel, mis viskas Tartu piiramisel 1224 hõõguvat rauda ja tulepotte), enda jaoks lihtsalt: 47. järelmärkus ütleb, et edaspidi nimetavad nad seda kiviheitemasinaks või katapuldiks. Taanlaste Saaremaale rajatud linnuse (Kalvi Aluve oletusel Kuressaare algse kastelli) piiramise kohas (XXVI:3) kirjutab Henrik selgelt, et saarlased tulid kohale kahesuguste heitemasinatega, aga soome tõlkijate jaoks ühesugustega. XXI:5 esimest korda mainitud suurest masinast (mida hiljem riiglased sõjakäikudel kaasas vedasid; mu arust võis see olla vastukaaluga blide) on nad teinud lihtsalt suure piiramisseadme.
Teatavasti kasutab Henrik tollase Liivimaa kohanimesid liivi kujul, mis mõningates poliitiliselt korrektsetes tõlgetes (sh Kleisi 1981. a eesti tõlkes) on asendatud praeguste läti kohanimedega. Nii on see ka soome tõlkes: soome lugeja võib nõnda lugeda Cēsise (mitte Võnnu ega Wendeni) ordumeistrist. Üksküla on siiski edasi Üksküla ja mitte praegune läti Ikšķile nagu Kleisi tõlkes. Nagu osutas Paul Johansen, kirjutas Henrik selle nime alati kujul Ykeskola, justkui ära tundes paganate maal olevaid ladina sõnu: skola = 'kool' (st kool, kus paganad võivad tundma õppida ristiusu tarkusi), nagu voolab tal praeguses Lätis ka Missa jõgi. Inglise tõlkes on kõik nimed peale saksa või vene nimede jäetud kroonika kujule.
* * *
Film Casino Royale (1966), Bondi-filmide paroodia. Kuuldavasti tegemise ajal filmiajaloo üks kallemaid filme. Üldiselt on film raske katsumus, aga seal on hulk tuntud 1960. aastate näitlejaid ja siiski ka mõni lõbus koht (nt kunstioksjon, spioonikoolid, torupillid). Segane on, miks on see Sellersi filmide komplektis, sest kuigi Sellersi nimi on karbil esimesena, on ta ekraanil üpris vähe aega (kuuldavasti ta ka lootnud, et see on tõsine Bondi-film). Aga noh, filmi suurtähtede hulgas on üles loetud ka Jean-Paul Belmondo, kellel on umbes neli repliiki ja kes on ekraanil umbes minuti.
Teatavasti kasutab Henrik tollase Liivimaa kohanimesid liivi kujul, mis mõningates poliitiliselt korrektsetes tõlgetes (sh Kleisi 1981. a eesti tõlkes) on asendatud praeguste läti kohanimedega. Nii on see ka soome tõlkes: soome lugeja võib nõnda lugeda Cēsise (mitte Võnnu ega Wendeni) ordumeistrist. Üksküla on siiski edasi Üksküla ja mitte praegune läti Ikšķile nagu Kleisi tõlkes. Nagu osutas Paul Johansen, kirjutas Henrik selle nime alati kujul Ykeskola, justkui ära tundes paganate maal olevaid ladina sõnu: skola = 'kool' (st kool, kus paganad võivad tundma õppida ristiusu tarkusi), nagu voolab tal praeguses Lätis ka Missa jõgi. Inglise tõlkes on kõik nimed peale saksa või vene nimede jäetud kroonika kujule.
* * *
Film Casino Royale (1966), Bondi-filmide paroodia. Kuuldavasti tegemise ajal filmiajaloo üks kallemaid filme. Üldiselt on film raske katsumus, aga seal on hulk tuntud 1960. aastate näitlejaid ja siiski ka mõni lõbus koht (nt kunstioksjon, spioonikoolid, torupillid). Segane on, miks on see Sellersi filmide komplektis, sest kuigi Sellersi nimi on karbil esimesena, on ta ekraanil üpris vähe aega (kuuldavasti ta ka lootnud, et see on tõsine Bondi-film). Aga noh, filmi suurtähtede hulgas on üles loetud ka Jean-Paul Belmondo, kellel on umbes neli repliiki ja kes on ekraanil umbes minuti.
14.2.09
L, 921. päev: argumentum ad populum
Kuulun Postimehe lugejatest selle napi 9,21% sisse, kes sõbrapäeva puhul saadab tervitussõnumeid ja neid ka vastu saab.
Päike särab nagu tõllaratas, aga paraku esiteks on hommikul uni magus, teiseks sulatab päike päeval kogu lume ära ja kolmandaks olen poole viieni liimitud telefoni äärde, et anda tehnilist kaugabi küsimustele „kuidas ma siia plaadi sisse panen?” ja „kuidas ma siit plaadi välja võtan?”.
Plaanitud matk kuivab kokku metsa kaudu poodiminekuni. Kõrgmets – kus oli pool tuhat aastat siinmaa pealinna võllamägi, kes veel ei tea – on laupäeva pärastlõunal jalutavaid pensionäre punnis täis. Kui muidu olen matkaradadel kohanud nii kuue tunni jooksul nelja vastutulijat, siis siin tuleb poole tunniga kümme. 23. jaanuari tulv on teinud hävitustööd ka Kõrgmetsa läbistava oja kallastega. Kuulen okkalise nimega poe suunas olevatest puudest rähni trummeldamist, mispeale mõtlen, et vaat kus lops, mul on kaasas ainult lainurkobjektiiv ja binoklit ka ei ole. Ojasillal on kolm algkoolipoisikest, kes loobivad suuri mahakukkunud puuoksi ojja. No oleksin ma ise sama vana, loobiksin samuti. Edasi matkapoes, kus, tuleb nentida, on selge suunitlus suusa-moeriietele. Isegi uiske ei ole! Rääkimata loodusega ühte sulandumise tarvetest, mida silm ei näe ühtki (pun not intended).
Kuuldavasti olnud lehes keeleteemaline arvamuslugu teemal, et kui viga tehakse palju kordi, siis on see ju õige ja reegli peaks tegema ringi. Naa jaa... Aga kui mitu korda peab vea tegema, et see enam ei oleks viga? Ja kus? Kust läheb argi- ja kirjakeele piir? Kust läheb kirja- ja oskuskeele piir? (Samal teemal: 27.9.2007 sissekande alguses.) Meenutagem, et eesti kirjakeel on suuresti tehiskeel ja et see, kui enamik inimesi läheb punasega üle tänava, on siiski liikluseeskirja rikkumine. Eesti veneaegsetel inimestel on väga raske aru saada, et seadused on täitmiseks, mitte mööda hiilimiseks. Käige maailmas ringi ja saage eurooplasteks!
(Ja mis ajab inimese lehte kirjutama? Rähnipoja ajab puu otsa see, et ta on puu otsas koorunud; ärge toredat linnukest asja segage.)
Päike särab nagu tõllaratas, aga paraku esiteks on hommikul uni magus, teiseks sulatab päike päeval kogu lume ära ja kolmandaks olen poole viieni liimitud telefoni äärde, et anda tehnilist kaugabi küsimustele „kuidas ma siia plaadi sisse panen?” ja „kuidas ma siit plaadi välja võtan?”.
Plaanitud matk kuivab kokku metsa kaudu poodiminekuni. Kõrgmets – kus oli pool tuhat aastat siinmaa pealinna võllamägi, kes veel ei tea – on laupäeva pärastlõunal jalutavaid pensionäre punnis täis. Kui muidu olen matkaradadel kohanud nii kuue tunni jooksul nelja vastutulijat, siis siin tuleb poole tunniga kümme. 23. jaanuari tulv on teinud hävitustööd ka Kõrgmetsa läbistava oja kallastega. Kuulen okkalise nimega poe suunas olevatest puudest rähni trummeldamist, mispeale mõtlen, et vaat kus lops, mul on kaasas ainult lainurkobjektiiv ja binoklit ka ei ole. Ojasillal on kolm algkoolipoisikest, kes loobivad suuri mahakukkunud puuoksi ojja. No oleksin ma ise sama vana, loobiksin samuti. Edasi matkapoes, kus, tuleb nentida, on selge suunitlus suusa-moeriietele. Isegi uiske ei ole! Rääkimata loodusega ühte sulandumise tarvetest, mida silm ei näe ühtki (pun not intended).
Kuuldavasti olnud lehes keeleteemaline arvamuslugu teemal, et kui viga tehakse palju kordi, siis on see ju õige ja reegli peaks tegema ringi. Naa jaa... Aga kui mitu korda peab vea tegema, et see enam ei oleks viga? Ja kus? Kust läheb argi- ja kirjakeele piir? Kust läheb kirja- ja oskuskeele piir? (Samal teemal: 27.9.2007 sissekande alguses.) Meenutagem, et eesti kirjakeel on suuresti tehiskeel ja et see, kui enamik inimesi läheb punasega üle tänava, on siiski liikluseeskirja rikkumine. Eesti veneaegsetel inimestel on väga raske aru saada, et seadused on täitmiseks, mitte mööda hiilimiseks. Käige maailmas ringi ja saage eurooplasteks!(Ja mis ajab inimese lehte kirjutama? Rähnipoja ajab puu otsa see, et ta on puu otsas koorunud; ärge toredat linnukest asja segage.)
13.2.09
R, 920. päev: 13. ja reede
13. ja reede algab muidugi mõista sissemagamisega. Ärkan lõplikult alles kell 8.47, aga tööl olen juba 9.35, nii et kahjusid suurt ei sünni. Raamatu küll unustan maha, nii et bussis lugeda ei saa.
Täna väisab taas suur AWACS-lennuk kohalikku lennujaama:
Õhtul olen plaaninud käia matkapoes, kuhu ma aga ei jõua.
Täna väisab taas suur AWACS-lennuk kohalikku lennujaama: Õhtul olen plaaninud käia matkapoes, kuhu ma aga ei jõua.
12.2.09
N, 919. päev: koaalade II jagu
Ärkan kell 7.40, käes taskutelefon, mis hakkas helisema mõni aeg varem. Uni saab ent uuesti võimust ja näen pika une, kuidas olen asutuses Kuressaare Öllesaal, mis on pika kahelöövilise võlvsaaliga esimesel korrusel suur kuuekordne keskaegne hoone, mis mööda linna ringi sõidab, ning kui siis silmad lahti teen, näen ehmatusega, et on täitsa valge ja et kell näitab minutiteks 41. Mõtlen, et küllap on kell juba 9.41 ja olen põhjalikult sisse maganud. No siis hakkab silm seletama ka tunde ja kell ongi alles 7.41!
Austraaliast tuleb eelmise nädala saadetisele lisaks posu uusi koaalapilte:
Aga siin on talv. Lumi on jälle maas (öösel sadas räitsakaid), päike särab ja mul ununesid päikeseprillid maha.
Väga asjalik ja arutelurohke tõlketehnika koosolek, mille alguses puhutakse ka ilmajuttu, et nii kaua ei ole siin talve olnud ei tea mitu aastat, et kohe mitu päeva lumi maas, et sellised talved olid viimati lapsepõlves, arvab sakslasest prantslane või prantslasest sakslane.
Leiutasin uue mõiste: akadeemiline intsest. See on see, kui sama õppeasutuse sama üksuse õppejõud annavad üksteisele kraade. Akadeemiline konnatiik on palju lahjem.
Austraaliast tuleb eelmise nädala saadetisele lisaks posu uusi koaalapilte:
Aga siin on talv. Lumi on jälle maas (öösel sadas räitsakaid), päike särab ja mul ununesid päikeseprillid maha.
Väga asjalik ja arutelurohke tõlketehnika koosolek, mille alguses puhutakse ka ilmajuttu, et nii kaua ei ole siin talve olnud ei tea mitu aastat, et kohe mitu päeva lumi maas, et sellised talved olid viimati lapsepõlves, arvab sakslasest prantslane või prantslasest sakslane.
Leiutasin uue mõiste: akadeemiline intsest. See on see, kui sama õppeasutuse sama üksuse õppejõud annavad üksteisele kraade. Akadeemiline konnatiik on palju lahjem.
11.2.09
K, 918. päev: Krieger
Täna on jälle lumi maas, isegi pisut nagu külma.
Küsin jamatoimetuse jaoks päeva juurde, antakse terve nädal. Ega lähtetekst ka hea ole; seal on kohti, millest inglise omakõneleja aru ei saa.
Üle hulga aja jälle poes, Kirikmäe prismas.
Luulehuvilistele, kellel on valge paberi kartus: aga kasutage sulepea asemel näiteks buldooserit!
Loen Henriku Liivimaa kroonika ladina tekstikriitilise väljaande saksakeelsest eessõnast, et selle koostajate meelest oli Henrik loomuse poolest sõjamees (er war von Natur Krieger): et kuigi ta oli ameti poolest preester, ei ole ta kroonikas üles tähendanud midagi oma igapäevatööst, aga see-eest sõjakäike on kirjeldanud põhjalikult. Ning ka seda, et lätlased võtnud ristiusu vastu vabatahtlikult selleks, et siis saaksid nad koos ristisõdijatega ometi ükskord eestlastele ära teha. Ja, nagu lugeda võib, olid nad selles väga innukad.
Küsin jamatoimetuse jaoks päeva juurde, antakse terve nädal. Ega lähtetekst ka hea ole; seal on kohti, millest inglise omakõneleja aru ei saa.
Üle hulga aja jälle poes, Kirikmäe prismas.
Luulehuvilistele, kellel on valge paberi kartus: aga kasutage sulepea asemel näiteks buldooserit!
Loen Henriku Liivimaa kroonika ladina tekstikriitilise väljaande saksakeelsest eessõnast, et selle koostajate meelest oli Henrik loomuse poolest sõjamees (er war von Natur Krieger): et kuigi ta oli ameti poolest preester, ei ole ta kroonikas üles tähendanud midagi oma igapäevatööst, aga see-eest sõjakäike on kirjeldanud põhjalikult. Ning ka seda, et lätlased võtnud ristiusu vastu vabatahtlikult selleks, et siis saaksid nad koos ristisõdijatega ometi ükskord eestlastele ära teha. Ja, nagu lugeda võib, olid nad selles väga innukad.
10.2.09
T, 917. päev: mis kasu on insenerimõtlemisest
Viimase ööpäevaga on nagu käinud kaks aastaringi: eile hommikul oli lumi, päeval ei olnud, õhtul oli uuesti, täna hommikul enam ei ole. Sajab vihma, lumi on kadunud viimse riismeni, sooja on rõdul 8°. Jõgi laiutab mudakarva vooge nii kaugele, kui kitsuke org annab. Kirikmäel on tuul jälle selline, et ajab sea püsti. Olen kindel, et selle hooneid ei ole keegi mitte kunagi tuuletunnelis katsetanud ega üldse mõelnud, kuidas tuul võiks hoonete vahel käituda, sest kes siis teeb hoonetest lehtri, mille suu on edela, parasvöötme valdava tuulesuuna poole? Siililegi selge, et lehtri kitsamas osas puhub tuul või pikali, eriti kui ka muidu on tuul 15 m/s nagu täna.
Ilmaennustus näitab, et nädala lõpu poole keerab külmaks. Päev läbi sajab läbisegi lund ja vihma.
Bussiraamat on lennuki He 177 uus pildialbum. Selles on muidugi ka pilt He 177 V38 jäänustest, aga ei ole midagi mainitud selle väidetavast ümberehitamisest võimaliku aatompommi jaoks – et keegi ei teadnud, kui suur aatompomm tuleb, tehti pommišaht igaks juhuks hästi suur, nagu kirjutas isegi nõnda tõsine teos nagu üks kolmest nn Saksa lennukite piiblist, Smithi ja Kay 1977. a ilmunud German Aircraft of the Second World War (lk 287) [teised kaks on neljaköiteline Die Deutsche Luftrüstung (DDL; selles ei ole He 177 V38-st midagi) ja Warplanes of the Third Reich (selles ka ei ole He 177 V38-st midagi)]). Pildialbum kirjutab, et sellessse katselennukisse ehitati katseks väljatöötamisel olnud reaktiivlennuki Ju 287 pommišaht. Ohhoo, mul ongi Ju 287 raamat Amazonist just tulekul.
* * *
Tüütu koolitus, kus kabinetis sündinud asju, mida saaks öelda 15 minutiga (või hoopis anda paberil) räägitakse 3 tundi. Mulle tundub, et Eesti pädevast asutusest on saabunud meid koolitama sama inimene, kes kunagi mu mahukast toimetusest leidis „palju grammatikavigu”, näiteks kuidas ma olevat kirjutanud meetmeid võtma, kuigi „õige” olevat (tema meelest) hoopis „meetmeid tarvitusele võtma”. Ega ikka ole küll! Vastuseks kirjutasin tollal pika litaania sellest, kuidas sõna meede on tehissõna, mille lõi 1941. a Johannes Aavik lohiseva väljendi „abinõusid tarvitusele võtma” asemele, ja selle rektsioon ongi algusest saadik „meetmeid võtma” ning sellest pidas Henn Saari terve „Keeleminutite” saate ning selle üleskirjutus on raamatus „Keelehääling” kogunisti kaks lehekülge pikk.
Kui koolitust pidaval tädil bürokraadi elutöö ordenit veel ei ole, siis tuleks talle see kiiremas korras anda. Vabariigi aastapäevani on veel natuke aega.
Kui sellest uute geograafiaavastuste („see, mis pildil näib sinine, ei ole veekogu” – aga tähelepanelikul kuulajal on taskutelefonis Google Maps ning see ütleb ja näitab, et on ikka küll) ja insenerimõtlemise totaalse puudumise loengust (et kuidas keegi ei ole mõelnud, mismoodi asjad toimima hakkavad, siis on tehtud kiiruga seadus ja siis lapitakse selle tagajärgi – ehk siis „kähku lõikame ja üheksa aastat lapime”) lõplikult tüdin, tuleb kasutada kaasavõetud meediapleieris olevat hädalugemist (suvalisest kohast, sest ma ei mäleta, kus järg on). Pärast näitab kolleeg M, et suurest igavusest joonistas ta vastasistujate portreid. Kogu kolmetunnise koolituse ainus helge moment on see, et mõtlen, kas vastas kõrvuti istuvad kolleegid K ja E teavad, et E on nagu K akadeemiline lapselaps (K õpetas mulle, mina õpetasin E-le)?
Tore on koosolekusaali ees olev Burjaadi kunstniku Zorikto kunstinäitus.
Siis kiirustan tagasi töhe – vastu tuleb koju lahkuvaid kolleege nagu Miki-Hiire koomiksis –, et teha kaotatud aeg tasa. Hea, et homme ei pea ma minema koolituse teise osasse, vaid saadetakse teised.
Naabertoa lätlane L on puhkuselt tagasi ja vajab kuuma vett. Toanaabril C-l on veekeetel. Kui koolituselt tagasi olen, juhtub, et C kannus hakkab vesi kohisema ja enne kui ta kannu tõsta jõuab, tormab uksest sisse L, kes sõnadega „this is my water” kannu kätte krabab (ja vaidlema hakkab, kelle pandud vesi kannus ikkagi on). Lõbus.
Päeva tõlkeleid on fraas, mis annab kokku elusa kanaliha. Jutuks on muidugi eluskanad. Meenub ammune tõlge stiilis „surnud kala (toiduaine)”.
Õhtul on taas lumesadu ja isegi nagu pisut nagu lörtsituisk. Koolituse tõttu lahkun töölt väga hilja ning saan bussiga BMW peatuseni, edasi lähen jala. Kõnniteele on sadanud paari millimeetri paksune puutumatu lumevaip. Sõiduteel eilse taolist ukerdust täna ei ole. Viimase pooleteist ööpäeva jooksul on nüüd siis juba kolmas kord lumi maas! (Lubasime lumist talve? – Tehtud!!)
Ilmaennustus näitab, et nädala lõpu poole keerab külmaks. Päev läbi sajab läbisegi lund ja vihma.
Bussiraamat on lennuki He 177 uus pildialbum. Selles on muidugi ka pilt He 177 V38 jäänustest, aga ei ole midagi mainitud selle väidetavast ümberehitamisest võimaliku aatompommi jaoks – et keegi ei teadnud, kui suur aatompomm tuleb, tehti pommišaht igaks juhuks hästi suur, nagu kirjutas isegi nõnda tõsine teos nagu üks kolmest nn Saksa lennukite piiblist, Smithi ja Kay 1977. a ilmunud German Aircraft of the Second World War (lk 287) [teised kaks on neljaköiteline Die Deutsche Luftrüstung (DDL; selles ei ole He 177 V38-st midagi) ja Warplanes of the Third Reich (selles ka ei ole He 177 V38-st midagi)]). Pildialbum kirjutab, et sellessse katselennukisse ehitati katseks väljatöötamisel olnud reaktiivlennuki Ju 287 pommišaht. Ohhoo, mul ongi Ju 287 raamat Amazonist just tulekul.
* * *
Tüütu koolitus, kus kabinetis sündinud asju, mida saaks öelda 15 minutiga (või hoopis anda paberil) räägitakse 3 tundi. Mulle tundub, et Eesti pädevast asutusest on saabunud meid koolitama sama inimene, kes kunagi mu mahukast toimetusest leidis „palju grammatikavigu”, näiteks kuidas ma olevat kirjutanud meetmeid võtma, kuigi „õige” olevat (tema meelest) hoopis „meetmeid tarvitusele võtma”. Ega ikka ole küll! Vastuseks kirjutasin tollal pika litaania sellest, kuidas sõna meede on tehissõna, mille lõi 1941. a Johannes Aavik lohiseva väljendi „abinõusid tarvitusele võtma” asemele, ja selle rektsioon ongi algusest saadik „meetmeid võtma” ning sellest pidas Henn Saari terve „Keeleminutite” saate ning selle üleskirjutus on raamatus „Keelehääling” kogunisti kaks lehekülge pikk.
Kui koolitust pidaval tädil bürokraadi elutöö ordenit veel ei ole, siis tuleks talle see kiiremas korras anda. Vabariigi aastapäevani on veel natuke aega.
Kui sellest uute geograafiaavastuste („see, mis pildil näib sinine, ei ole veekogu” – aga tähelepanelikul kuulajal on taskutelefonis Google Maps ning see ütleb ja näitab, et on ikka küll) ja insenerimõtlemise totaalse puudumise loengust (et kuidas keegi ei ole mõelnud, mismoodi asjad toimima hakkavad, siis on tehtud kiiruga seadus ja siis lapitakse selle tagajärgi – ehk siis „kähku lõikame ja üheksa aastat lapime”) lõplikult tüdin, tuleb kasutada kaasavõetud meediapleieris olevat hädalugemist (suvalisest kohast, sest ma ei mäleta, kus järg on). Pärast näitab kolleeg M, et suurest igavusest joonistas ta vastasistujate portreid. Kogu kolmetunnise koolituse ainus helge moment on see, et mõtlen, kas vastas kõrvuti istuvad kolleegid K ja E teavad, et E on nagu K akadeemiline lapselaps (K õpetas mulle, mina õpetasin E-le)?
Tore on koosolekusaali ees olev Burjaadi kunstniku Zorikto kunstinäitus.
Siis kiirustan tagasi töhe – vastu tuleb koju lahkuvaid kolleege nagu Miki-Hiire koomiksis –, et teha kaotatud aeg tasa. Hea, et homme ei pea ma minema koolituse teise osasse, vaid saadetakse teised.
Naabertoa lätlane L on puhkuselt tagasi ja vajab kuuma vett. Toanaabril C-l on veekeetel. Kui koolituselt tagasi olen, juhtub, et C kannus hakkab vesi kohisema ja enne kui ta kannu tõsta jõuab, tormab uksest sisse L, kes sõnadega „this is my water” kannu kätte krabab (ja vaidlema hakkab, kelle pandud vesi kannus ikkagi on). Lõbus.
Päeva tõlkeleid on fraas, mis annab kokku elusa kanaliha. Jutuks on muidugi eluskanad. Meenub ammune tõlge stiilis „surnud kala (toiduaine)”.
Õhtul on taas lumesadu ja isegi nagu pisut nagu lörtsituisk. Koolituse tõttu lahkun töölt väga hilja ning saan bussiga BMW peatuseni, edasi lähen jala. Kõnniteele on sadanud paari millimeetri paksune puutumatu lumevaip. Sõiduteel eilse taolist ukerdust täna ei ole. Viimase pooleteist ööpäeva jooksul on nüüd siis juba kolmas kord lumi maas! (Lubasime lumist talve? – Tehtud!!)
9.2.09
E, 916. päev: Maša ja võlumoos
Tänane mõistatus: kuidas tõlkida eesti keelde mantra create synergies. Võimalusi on mitu, esindatud on kõik arvu ja põhikäänete kombinatsioonid:
Õhtul suur lumi ja löga, mis tähendab automaatselt jubedaid ummikuid. Buss sõidab jaamani veerand tunni asemel pool, jaamast BMW poeni 5 minuti asemel 20. Jaama järel on raudteest üle viadukt, sealt üles ja teiselt poolt alla on täiesti võimatu. Tee peal jääb autosid suvaliselt seisma ja omanikud tulevad välja jalutama, pannes niigi umbes liikluse veel rohkem umbe. Kohas, kust viadukti maapoolsest otsast keerab tunnel kiirtee poole, on seesama buss, mis mu eest tööpeatuses eest sõitis, tühi ja imelikult nurgiti, justkui oleks keskmine telg liikunud omatahtsi nagu pealkirjas mainitud joonisfilmis Maša käed ja jalad, külitsi paigast libisenud ja lõõtsa välja väänanud. Tunnen, et ka minu bussil ei ole pidet ja ta läheb mäest alla üsna nn pingviinimeetodil. Liibun vastu tuge. BMW peatuse juurest kaks peatusevahet jala. Lörtsi sajab pähe, kõnnitee on täis libedat löga.
- luua koosmõju (selle on kirjutanud tõlkija, millest tekkiski kahtlus)
- saavutada koostoimet
- soodustada koostoimet
- tekitada koostoime (a nim)
- tekitada koostoimeid (mitm os)
- luua koostoime (a nim)
- luua koostoimet (ains os; massiliselt)
- luua sünergiat (a os)
- luua sünergiad (mitm nim)
- luua sünergiaid (mitm os)
- tagama sünergia
- sünergia loomine (a om)
- sünergiate loomine (mitm om)
Ja siis äkki täitsa üllatav leid: - töötada ühise eesmärgi nimel (ohhoo!)
Õhtul suur lumi ja löga, mis tähendab automaatselt jubedaid ummikuid. Buss sõidab jaamani veerand tunni asemel pool, jaamast BMW poeni 5 minuti asemel 20. Jaama järel on raudteest üle viadukt, sealt üles ja teiselt poolt alla on täiesti võimatu. Tee peal jääb autosid suvaliselt seisma ja omanikud tulevad välja jalutama, pannes niigi umbes liikluse veel rohkem umbe. Kohas, kust viadukti maapoolsest otsast keerab tunnel kiirtee poole, on seesama buss, mis mu eest tööpeatuses eest sõitis, tühi ja imelikult nurgiti, justkui oleks keskmine telg liikunud omatahtsi nagu pealkirjas mainitud joonisfilmis Maša käed ja jalad, külitsi paigast libisenud ja lõõtsa välja väänanud. Tunnen, et ka minu bussil ei ole pidet ja ta läheb mäest alla üsna nn pingviinimeetodil. Liibun vastu tuge. BMW peatuse juurest kaks peatusevahet jala. Lörtsi sajab pähe, kõnnitee on täis libedat löga.
8.2.09
P, 915. päev: kolm rähni
Kavas on minna pildimatkale Silgulinna ja Möldrioru senikäimata nõlvadele, aga olen kahevahel: ilmateade on lubanud päevaks lumesadu. Avan akna ja kuulen pühapäevahommikuses vaikuses, kuidas rähn trummeldab.
(Kas teie aknast kuuleb rähni trummeldamist? Minu omast kuuleb!)
(Meenub ka juhtum 2000. aastast, kuidas mind aeti Mustamäel väga vara üles, et ma näeksin oma silmaga, et rõdupiirde küljes on suur-kirjurähn ja taob seda nokaga.)
Seega pakin kola kokku ja lähen. Jaamapoest võileib ja pakk küpsiseid. Termoses on kuuma teed.
Juba umbes tunni aja pärast olen Möldrioru läänepervel Wbg külas. Astun seljaku poole, kus on Silgulinna varemed. Sajabki lund, väikseid külmunud terasid. Palgivirna küljes on lumised seened. Metsateel ei ole inimesi käinud hulk aega, lompidel on põnev jää:
Siis, 400 m enne Silgulinna, avaneb mu ees selline vaatepilt:
Muidugi mõtlen, kas see oli ehk kesk- või Rooma-aegne kaitsekraav, ja muu tähelepanu hajub. Ma ei märka, et selles jämedate vanade puudega metsas toimetab mitu rähni. Näen ainult üht, kes paremale ära lendab, ja kuulen vasakult eemalt raginat. Jalutan edasi, et näha, kus teine rähn on, kuni näen samast puu tagant kännu küljest rähni ära lendamas! Küll mul on kahju tegemata jäänud pildist, kuidas rähn lammutab kändu! Oleksin pidanud olema ettevaatlikum ja teist rähni kuuldes kohe varjuma ja ettevaatlikult liikuma edasi ning piiluma puude tagant, fotokas võttevalmis! Ja kuigi ma leban veerand tundi kõhuli kuusevõpsikus, fotokas võttevalmis, mõistan, et kui mul oleks kapuuts peas, paistaksin ma välja pisut vähem, aga siis ma ei kuule midagi, isegi seda mitte, kus rähn on, ja kui kapuutsi ei ole, siis peaks rähn olema suisa pime, et mind mitte näha. Nii et järgmise nädala veedan kahevahel, kas hankida metsaalusega ühte sulandumise vahendeid või mitte.
Silgulinna ehitusstiili järgi võib eksimatult väita, et selle rajas krahvinna Emmeline von Kungs-Mohr ja selle majordoomus oli kapten Dhromm – kes muu ehitaks kodu kõrgele ja sügaviku poole kaldu kaljurüngale, mida troonib jändrik mänd? Ühelt poolt on ilmne, kui ligi tuhande aasta jooksul ei ole viltune kaljurünk mäe otsast alla kukkunud, siis küllap ei kuku ka siis, kui sinna otsa ronin mina koos oma kolaga, aga teisalt võib näha, et rünga lael olnud müüridest on alles ainult paar rida, ülejäänud kahtlaselt väikesed ja kandilised kivid on aga tõesti kaljurünga eendumise poolses orus! Nii et minu viibimine Silgulinna sees on väga üürike ja ma ei roni „ääre peale” vaadet uurima (isegi kui see äär on tegelikult lai kaljulagi).
23. jaanuari suurvesi on teinud kõigi ojadega hirmsat laastamistööd, peamiselt puhastanud ja murdnud suuremaks voolusängi, ning seda oja suurusest hoolimata: see oja, mille sillakõrvasest koolmest ma üle kõnnin (et teha sillast pilti, mõistagi), on selles kohas lättest vast 2 km kaugusel, aga juba sealgi on vesi olnud kõrgem pool meetrit. Siinkandi kuulsaima joa juures on veejõud kujundanud kallast omatahtsi ümber: kus oli kaldamätas, on nüüd liivarand, kus olid kivid, on nüüd sügav kärestik, kus oli laudadest pais, on nüüd paisu jäänused, ja kus oli känd, on nüüd tühi koht, sest känd on jupp maad allavoolu, tagurpidi ning kaetud kividega, mille on kohale veeretanud veevool! Joa juures olevad sammaldunud kivid on meetri kõrguselt kui raspliga puhtaks lükatud, kusjuures näib, et suurest kivist, mis on joast 10 m allavoolu, on vesi ja veega kaasatulnud sodi läinud lihtsalt üle.
Teisalt on kadunud ka libedad puulehed ja kividelt libedad vetikad, nii et saan ronida kondama suisa ojapõhja. Otsin sobivat vaadet (seda leidmata) ning jälgin joaalusel kivil turnivaid inimesi, olles valmis appi sööstma, kui neist äärepealseim peaks vette libisema. Neil on kaasas ka koer, kes on neist kõige mõistlikum, sest kardab ega kipu ääre peale.
Pärast joa põhjalikku pildistamist algab vaevaline teekond mööda Möldrioru keskosa idakallast, kus ma varem käinud ei ole. Vaevaline ses mõttes, et esimese 2,5 km peale kulub terve tund! Seda teed matkalised eriti ei käi, aga seal on kohti, mis toredamad kui näiteks lähedalt Mägikülast alla viiva paljukäidud matkatee ääres, näiteks Öökullilinnaks nimetatud tühemik kaljude vahel.
Hulga aja pärast jõuan taas maanteeni ning keeran metsarajale, mis peaks kaardi järgi viima toreda metsaoja kaldal bussipeatuseni. No minek läheb ruttu, sest kuusemetsast on järel värske raiesmik ja veel suitsev oksapõletushunnik. Ma tean, kui vähe tekib puu põletamisel tuhka, nii et selle mitmekuupmeetrise tuhahunniku tekkeks on pidanud seal põlema ikka väga palju puud. Oja ülajooksul on siiski mõningane jäälinnupotentsiaal. Hakkab hämarduma, silm enam hästi ei seleta.
Jõuan bussipeatusesse koguni 7 minutit enne bussi ning linnas saan toredasti ühe harva pühapäevase bussi peale, mis toob otse mu korteri juurde.
Päikseloojakul topin akna vahelt välja sagedusele 24 kHz keeratud nahkhiireanduri otsa ja lasen umbes 20 minutit kohiseda. Ei midagi, vast mõni nädal peab veel ootama.
(Kas teie aknast kuuleb rähni trummeldamist? Minu omast kuuleb!)
(Meenub ka juhtum 2000. aastast, kuidas mind aeti Mustamäel väga vara üles, et ma näeksin oma silmaga, et rõdupiirde küljes on suur-kirjurähn ja taob seda nokaga.)
Seega pakin kola kokku ja lähen. Jaamapoest võileib ja pakk küpsiseid. Termoses on kuuma teed.
Juba umbes tunni aja pärast olen Möldrioru läänepervel Wbg külas. Astun seljaku poole, kus on Silgulinna varemed. Sajabki lund, väikseid külmunud terasid. Palgivirna küljes on lumised seened. Metsateel ei ole inimesi käinud hulk aega, lompidel on põnev jää:
Siis, 400 m enne Silgulinna, avaneb mu ees selline vaatepilt:
Muidugi mõtlen, kas see oli ehk kesk- või Rooma-aegne kaitsekraav, ja muu tähelepanu hajub. Ma ei märka, et selles jämedate vanade puudega metsas toimetab mitu rähni. Näen ainult üht, kes paremale ära lendab, ja kuulen vasakult eemalt raginat. Jalutan edasi, et näha, kus teine rähn on, kuni näen samast puu tagant kännu küljest rähni ära lendamas! Küll mul on kahju tegemata jäänud pildist, kuidas rähn lammutab kändu! Oleksin pidanud olema ettevaatlikum ja teist rähni kuuldes kohe varjuma ja ettevaatlikult liikuma edasi ning piiluma puude tagant, fotokas võttevalmis! Ja kuigi ma leban veerand tundi kõhuli kuusevõpsikus, fotokas võttevalmis, mõistan, et kui mul oleks kapuuts peas, paistaksin ma välja pisut vähem, aga siis ma ei kuule midagi, isegi seda mitte, kus rähn on, ja kui kapuutsi ei ole, siis peaks rähn olema suisa pime, et mind mitte näha. Nii et järgmise nädala veedan kahevahel, kas hankida metsaalusega ühte sulandumise vahendeid või mitte.
Silgulinna ehitusstiili järgi võib eksimatult väita, et selle rajas krahvinna Emmeline von Kungs-Mohr ja selle majordoomus oli kapten Dhromm – kes muu ehitaks kodu kõrgele ja sügaviku poole kaldu kaljurüngale, mida troonib jändrik mänd? Ühelt poolt on ilmne, kui ligi tuhande aasta jooksul ei ole viltune kaljurünk mäe otsast alla kukkunud, siis küllap ei kuku ka siis, kui sinna otsa ronin mina koos oma kolaga, aga teisalt võib näha, et rünga lael olnud müüridest on alles ainult paar rida, ülejäänud kahtlaselt väikesed ja kandilised kivid on aga tõesti kaljurünga eendumise poolses orus! Nii et minu viibimine Silgulinna sees on väga üürike ja ma ei roni „ääre peale” vaadet uurima (isegi kui see äär on tegelikult lai kaljulagi).23. jaanuari suurvesi on teinud kõigi ojadega hirmsat laastamistööd, peamiselt puhastanud ja murdnud suuremaks voolusängi, ning seda oja suurusest hoolimata: see oja, mille sillakõrvasest koolmest ma üle kõnnin (et teha sillast pilti, mõistagi), on selles kohas lättest vast 2 km kaugusel, aga juba sealgi on vesi olnud kõrgem pool meetrit. Siinkandi kuulsaima joa juures on veejõud kujundanud kallast omatahtsi ümber: kus oli kaldamätas, on nüüd liivarand, kus olid kivid, on nüüd sügav kärestik, kus oli laudadest pais, on nüüd paisu jäänused, ja kus oli känd, on nüüd tühi koht, sest känd on jupp maad allavoolu, tagurpidi ning kaetud kividega, mille on kohale veeretanud veevool! Joa juures olevad sammaldunud kivid on meetri kõrguselt kui raspliga puhtaks lükatud, kusjuures näib, et suurest kivist, mis on joast 10 m allavoolu, on vesi ja veega kaasatulnud sodi läinud lihtsalt üle.
Teisalt on kadunud ka libedad puulehed ja kividelt libedad vetikad, nii et saan ronida kondama suisa ojapõhja. Otsin sobivat vaadet (seda leidmata) ning jälgin joaalusel kivil turnivaid inimesi, olles valmis appi sööstma, kui neist äärepealseim peaks vette libisema. Neil on kaasas ka koer, kes on neist kõige mõistlikum, sest kardab ega kipu ääre peale.
Pärast joa põhjalikku pildistamist algab vaevaline teekond mööda Möldrioru keskosa idakallast, kus ma varem käinud ei ole. Vaevaline ses mõttes, et esimese 2,5 km peale kulub terve tund! Seda teed matkalised eriti ei käi, aga seal on kohti, mis toredamad kui näiteks lähedalt Mägikülast alla viiva paljukäidud matkatee ääres, näiteks Öökullilinnaks nimetatud tühemik kaljude vahel.
Hulga aja pärast jõuan taas maanteeni ning keeran metsarajale, mis peaks kaardi järgi viima toreda metsaoja kaldal bussipeatuseni. No minek läheb ruttu, sest kuusemetsast on järel värske raiesmik ja veel suitsev oksapõletushunnik. Ma tean, kui vähe tekib puu põletamisel tuhka, nii et selle mitmekuupmeetrise tuhahunniku tekkeks on pidanud seal põlema ikka väga palju puud. Oja ülajooksul on siiski mõningane jäälinnupotentsiaal. Hakkab hämarduma, silm enam hästi ei seleta.Jõuan bussipeatusesse koguni 7 minutit enne bussi ning linnas saan toredasti ühe harva pühapäevase bussi peale, mis toob otse mu korteri juurde.
Päikseloojakul topin akna vahelt välja sagedusele 24 kHz keeratud nahkhiireanduri otsa ja lasen umbes 20 minutit kohiseda. Ei midagi, vast mõni nädal peab veel ootama.
7.2.09
L, 914. päev: vihmapüha
Teisiti kui eile, kui oli hilistalvine ja peaaegu päikesepaisteline ilm, kuulen täna ärgates, et all maanteel autokummid sahisevad. Selge, asfalt on märg, st sajab vihma. Matkaplaanid jäävad ära. Keeran teise külje ja magan edasi.
Süüvin põhjalikult vanadesse kroonikatesse. Hiljem roogin pisut kõvaketast. Üllatuslikult läheb käima lennukimängu Il-2 viimane variant (Il-2 Sturmovik 1946, milles on ka mitu varasemat osa, Il-2 Sturmovik ise, Ace Expansion Pack ja Pacific Fighters, aga puudub Idarinde osa, kus oli Soome lahe ja Põhja-Eesti kaart koos Narva merega).
Õhtul on akna taga ööliblikas, eemal teinegi. Vuntside järgi isane.
Süüvin põhjalikult vanadesse kroonikatesse. Hiljem roogin pisut kõvaketast. Üllatuslikult läheb käima lennukimängu Il-2 viimane variant (Il-2 Sturmovik 1946, milles on ka mitu varasemat osa, Il-2 Sturmovik ise, Ace Expansion Pack ja Pacific Fighters, aga puudub Idarinde osa, kus oli Soome lahe ja Põhja-Eesti kaart koos Narva merega).
Õhtul on akna taga ööliblikas, eemal teinegi. Vuntside järgi isane.
Otsisõnad VI
Kogutud septembrist saati. Uuemad on enne. Valikuline.
Väga-väga pikk, olge hoiatatud!
Väga-väga pikk, olge hoiatatud!
- rasvtõbi inglise
- peegli kinnitamine seinale
- pipi laul
- popmuusika a la vittula lagle
- enim dimitur, wikipedia
- referaat Trooja sõjast
- lendamine vee kohal
- Dachstuhle [Tähendab sks k sarikaid, mitte katusetooli.]
- bändi tegemine muusikatunnis
- puhh
- oksügeen [NB! Oksügeen ja hüdrogeen kokku moodustavad ohtliku ühendi dihüdrogeenmonoksügeeni. Kõik, kes sellega kokku puutuvad, surevad!! ☺]
- bomber harris
- tööstressi küsimustik
- "inimese soojusvõimsus" [u 200 W]
- wolfenstein et mis teha kui tõkkab [Luges 9 s.]
- "naljakad luuletused"
- omaaken [Leidis postituse „Igale kilplasele oma aken“]
- Vana Eesti Beverini [Otsiti Otepäält google.ru kaudu.]
- surilina [Lääne-Euroopas oli kombeks muiste matta inimesi alasti, surilinasse käärituna, aga Eestis on inimesi pidevalt, muinasajast saati, maetud riides.]
- kellaajad eri maades
- jaak siinmaa
- "Ott Kosmoses" [Mäh, Ott Kosmose kinos vä?]
- mees, kes teadis ussisõnu mp3 [Lahe oleks ka pealkiri „Mees, kes teadis ussisõna mp3“!]
- parlarakad [Otsiti ut.ee-st ehk Tartu Ülikoolist.]
- ingvar luhaäär
- referaat must panter
- kus elab ararauna [Puu otsas.]
- "meeste sukkpüksid" [Otsiti fraasi, leiti 3. otsisõnade loetelu.]
- inglise keeles ehitussõnastik
- kraadiklaas päikesepatareiga
- videollu amerikan sex [Otsiti Türgist Ankarast.]
- lakooniline tähendus
- Species 1995 [Natasha Henstridge mängis hiljem ka ühes „South Parki“ jaos, kus teda nimetati tiitrites kui „The Chick from Species“. DVD kommentaarides kiitsid Parker ja Stone tema „näitlemisoskust“ taevani ja enamgi veel. Kes on filmi „Species“ näinud, see saab aru. Kõrvaltegelased Ben Kingsley ja Forest Whitaker on head.]
- FOLGITA.BLOGSPOT.EE [Ma tavaliselt selle blogi nime otsinguid siin ei loetle, kuid praegu on erand – tundmatu otsija arvas, et blogspot on Eesti veebileht.]
- esimene juubel 50
- torniluuk, laev
- allveelaev välimised luugid [Otsiti Paidest, loeti üle poole tunni.]
- pakun töö viljandis
- viljandi järve jooksu 1985.
- nüüdse euroopa juhid [Üks mu isa noorepõlve lemmikraamatutest. Saadud perekonna valdusese koos muu taolisega 1940–1941 vanaema täditütre mehelt, kes oli ärimees, et kui tema juurest kahtlast kirjandust leitakse, siis pannakse vangi. Vanavanemad muidugi küsisid vastu, et kas ta nende peale siis ei mõtle, et kui need raamatud nende juurest leitakse, siis pannakse ju hoopis nemad vangi!]
- jaak siinmaa [„Tõehetk“ ei ole tekitanud siia blogisse küll sellist otsingute tulva nagu miljonimäng, aga no tore, et käive on.]
- jaak siinmaa
- katusetarind
- jaak siinmaa
- blood clot verekämbud [Otsiti Hollandist. Usun, et selle ainsuse nimetav on „verekämbu“ – kes veel ei tea, siis Teise maailmasõja ajal oli nimetus „kämbu“ samalaadne ütlus sakslase kohta nagu Vabadussõjas „tibla“ venelase kohta.]
- Jaak Siinmaa
- lavendel potis
- "jaak siinmaa"
- jaak siinmaa
- jaak siinmaa
- jaak siinmaa
- Jaak Siinmaa pilt
- jaak siinmaa
- "jaak siinmaa"
- "bora türkay" [Sellist nime kandis kaks aastat tagasi Frankfurdi lennujaamas klienditeenindaja. Maailm on väike.]
- puhkuse veedame kõik viljandis mp3 [Nagu teada, oli selle laulu algne pealkiri „Weekendi weedame kõik Wiljandis“, aga leiti, et ENSV-s ei tohi nõnda laulda ning dabljuusid hääldada ka ei tohi, kuigi sarnane häälik on eesti keeles olemas („õue“ hääldub ju nagu [õuwe]).]
- kokku lahkukirjutus [Probleeme on sellega jah tõesti.]
- jaak siinmaa
- amazing grace eestikeelsed
- Atendaat Brežnevile 1969
- naljakad luuletused [Kas see on mingi uus sättumus või, et neid nii sageli otsitakse?]
- Tankid Emajões
- põnev lugu paksust margareetast [No kõige põnevam lugu, mida tean, on see, et värava algne langevõre (XIX saj Paksu Margareeta nime saanud torn ja eesvärav ehitati 1510–1529) oli alles 1917. aastani, mil Paksu Margareeta vangla maha põletati ja ka sisse ehitatud langevõre ära põles. Ja Pikal tänaval asunud neljakandilist Suure Rannavärava peatorni (XIII–XVI saj) ei lammutatud XVIII–XIX saj nagu enamikke muid peaväravatorne (Nunne, Väike-Rannavärav, Viru, Karja, Harju), vaid see varises ise kokku. Ja III eesväravas (Paks Margareeta ja külgtorn) oli mu teada Eesti ainus tõeline mašikulii (friisikonsoolide taha peidetud allapoole suunatud laskeavad; ülejäänud mašikuliideks nimetatud tarindid (nt Toompea või Kuressaare Pikal Hermannil) on tegelikult laskeavadeta ehisfriis).]
- Ingvar Luhaäär [Otsiti Eestist portaali 123people.de kaudu.]
- ekskavaatori nõlv
- jaan tätte luuletused kaugetest maadest [Otsiti Kohilast, serverist agri.ee.]
- uisumatk
- parim reklaamfilm blog
- kust osta tamagotschi [Mine proovi antiigipoest.]
- vahelduvvool takistis
- ovulatsioon [Huvitav, et ovulatsiooni otsitakse rohkem suvel! See siin oli septembrist alates ainus kord.]
- arlekiini kuues
- naljakad luuletused
- valss referaat
- nii pikk nii pikk on võitlejal
- neemiklinnus otepää [Mu teada ei olnud Otepää neemiklinnus.]
- 3d kuressaare [Luges 2 minutit. Mu kunagi lubatud Kuressaare linnuse 3D makett on ikka veel paari seina algusjärgus. Takistasid täpsete jooniste puudumine (aga nüüd on mul olemas Aluve suur raamat), fotode veider värvitoon (linnus oli pildil rohekas) ja fotode raske projitseerimine sisehoovi seintele. Ehk läheb töö kunagi edasi.]
- pasapepp [Luges ligi 17 minutit. Pasapepp on üks Tom Kariku väljamõeldud uudissõnadest, nagu ka persevest. Pasapepp oli South Parki episoodiline tegelane Scuzzlebutt.]
- vanadekodu hinnad viljandis
- ilma ennustama inglise-eesti
- naljakad luuletused
- naljakad luuletused
- ankh morpork
- suured ninad murdsid päid
- käsittämättömyydessäänkään [Ilusaim soome sõna, mida tean. Otsiti Joensuust. Loeti 7 s.]
- luftwaffe saksamaal
- halonen 172cm
- hakke söön [Otsiti Šveitsist.]
- power point esitlused talvest
- joko Alender
- koala nimed
- mis ilmakaares on inglise keeles Tallinn
- pikkjalg torn [Otsiti Hispaaniast, loeti 36 s.]
- naljakad luuletused
- Esti kaitsepühak keskajal
- jaan karjamaa
- Kuidas külvad
- pärnu linnamüür
- referaat kruvist
- võta veel üks naps mp3
- Nimeuurijad
- cutasepti mõju
- kellarihma paranduse hind
- inglise-eesti tehnikasõnastik [Selle kaanel on tegelikult „sõnaraamat“.]
- pyratica
- igale kilplasele oma aken
- Soome-Eesti tehnikasõnastik
- võileiva teekond seedekulglasse [Meenutagem, kuidas Ivan Orav pakkus Jaan Tõnissoni vaimule praekapsast.]
- puusepp rootsi orden
- vintage car lafett [Otsiti Uus-Meremaalt, 18 728 km kauguselt!]
- enne majja sisenemist võetakse kingad jalast
- rongiajad viljandi-tallinn
- muusika retsensioon 2008 käisin vaatama
- 2 vältes luuletus
- torupill torupill touadaa
- ingvar luhaäär mari [Luges üle 7 minuti! Leidis mu otsisõnade loetelu ja väljus raamatupoodi, „Popmuusika a la Vittula“ lehele.]
- valgudieet
- Moodas condom [Otsiti Indiast Bombayst ja loeti 49 sekundit! Vast leiti mõni eesti sõna „möödas“ ja mu kirjeldus lennust Türgi lennukiga, mille Estonian Air oli laenanud lennufirmalt, mis kõlas nagu Condom Airlines.]
- Google.ee mis on pakutud: русском
- naljakad luuletused
- jõulu luuletused
- eesti sõnu x-tähega
- "stressi põhjused" tööl
- Umberto Eco Roosi nimi kokkuvõte [Kas sellest on saanud kohustuslik kirjandus? Veerandi lõpp on vist lähedal. Peaksin vast kirjutama mõne mõttelennuka kokkuvõtte, et las laisad, kes lugeda ei viitsi, leiavad ja saavad asjakohase hinde.]
- PÜSSI MÄNGUD [See võiks olla tapetud loomade taustal poseerimise pildi üldrahvalikus ajalehes ilmutavate „jahi meeste“ ajakirja uus pealkiri.]
- škoda tähendab tšehhi keeles
- kakkakekkonen [Otsiti Soomest, leiti sentents tässä sanassa on k kuten kakka, kikkeli, Kekkonen, ei loetud.]
- aasta tööpäevad
- naljakad luuletused
- aafrika muinasjutud [Eks Aafrikas ole muistne tava vesta muinasjutte eesti keeles…]
- kuidas teha enast kliendile vajalikuks [Soovitan, et kõigepealt võta kasutusele speller.]
- eco-roosi nimi raamatu kokkuvõte
- puhkusereis algas hilinemisega [Loeti 30 s.]
- "tormi juht"
- villa medica
- naljakad luuletused
- musta pori näkku polaarkaru
- kondid mälestuskivi
- c const boratile [Otsiti Jaapanist.]
- paras säriaeg käest pildistades [Tavapäraselt pöördväärtus efektiivsest fookuskaugusest millimeetrites (st pildinurga järgi, ümberarvutatuna 35 mm filmile), sekundites. Nt f = 50 mm korral 1/50 s, APS-C-anduri (suurendustegur 1,5..1,6×) ja f = 50 mm korral 1/(50 × 1,5..1,6) = 1/75..1/80 s jne. Optilise pildistabilisaatoriga võib säriaeg olla 4–8 korda pikem.]
- naljakad luuletused
- kui sa tuled too mul lilli deutsch
- must ja valge koer tšehhi keeles
- elektrik vändra
- siis kui aovalgus kaob
- teeme objektiivist teleskoobi [Mu arusaama järgi on selleks vaja teleobjektiivi, mis on tavaliselt üpris kallis, odavam on osta valmis teleskoop.]
- iminappadega nagi [Mul on selline olnud kaks ja pool aastat, alla on kukkunud ainult korra. Peamine, et iminappadele ei tohi kondensatsioon alla pugeda ja nendele peab aeg-ajalt peale vajutama.]
- tilliõli
- naljakad luuletused
- õllepruulija saksa keeles [In München steht ein Hofbräuhaus.]
- kalastus luba välismaal
- referat mootor
- kitarripood
- sokolaadi tootmine
- kadri luuletused
- malekooli huumor [Vanemad lugejad vast mäletavad muistset pühapäevast telesaadet "Malekool": „Trilililii-trililiaa-trili-lii-lii-limplimplimp, trii-laa-li-limplimplimp, trinn-trililii-trililaa! Tere, siin „Malekool“. Mina olen Iivo Nei.“]
- tartu ratsarügemendi langemine
- kummitallad [Leiti traagiline lugu Gucci nahkkingadest ja Helsingi Stockmanni kingaparandusest, mida kunagi juhuslikult kuulsin bussis.]
- nugiste dvd [Otsiti Prantsusmaalt! Ei tea, mida „nugis“ prantsuse keeli tähendab?]
- errare humanum est
- riiul tellistest [See meenutab klassikalise loo mu alma mater’ist, kuidas komandant soovitas tudengitele uut ühikat jõudumööda kaunistada ja leidis kontrollkäigul ühest toast korralikult laotud tellismüüri. Algul olnud hirmus kuri ja kärkinud mis kole, aga siis tudengid, kes kurtsid, et ise käsib kaunistada ja nüüd on kuri, lammutasid müüri ära: mördi asemel oli kivide vahele asetatud siiski ainult lahtine plaat.]
- hyacinth bucket
- Atmostas Baltija chords [Otsiti Lätist.]
- rebane Tähekeses
- 193 pikk
- naljakad slaidid
- habla espanol
- karjalan piraka [See on „karjalanpiirakka“, õppige soome keelt!]
- omaaken
- lennusaatja
- jaan tatika laul
- raudrüü valmistamise juhend [Kõige lihtsam viis saada soomussärgi välimusega rõivas: lase kududa väga jämedatel varrastel jämedast lõngast hõre kampsun ja värvi alumiiniumvärviga üle. Nõnda tehti näiteks kuningas Arturi ja püha graali filmis.]
- Balti kett
- pangaautomaadi kasutusjuhend algajatele
- herr flicki stiilis [Kuskil oli juttu, kuidas Richard Gibson käinud hiljuti Hollandis mingil filmiüritusel ja käratanud kellelegi õnnelikule külastajale mobiiltelefoni helinaks Herr Flicki häälega sõnad „Speak, peasant!!“]
- vürst vjatško [Vat Vjatško kohta kirjutab Läti Henrik toredasti (XXVII:5), et kui ta koos oma 200 sõdalasega Tarbatu linnusesse saabus, siis tõid ümberkaudsed maanurgad talle andamit, aga need, kes ei toonud, laastas ta paljaks, Vaigast Viruni ja Virust Järvani ning Sakalani (ut forciores contra Theuthonicos efficerentur, et dederunt ei tributa de circumiacentibus provinciis, et quicunque tributa non prebebant, exercituro contra eos direxit et devastavit omnea terras sibi rebelles a Wayga usque ad Vyroniam, a Vyronia usque in Gerwam et in Saccalam). Huvitav, kuidas seda seika kommenteriti Vene ajal, kui Vjatško kehastas vene ja eesti rahva iidset sõprust?]
- gööring
- minimalistlik kunst
- naljakad slaidid
- naljakad luuletused
- apollo 11 arvuti mälu maht
- aisakoll
- "inglise keele seletav sõnaraamat"
- kust osta inimese luukere [See päring tehti arvutist 90.191.64.# (teenusepakkuja Elion) Tallinnast 13.11.2008 kell 16.32, täpsustan juurdluse hõlbustamiseks.]
- inglise keelsed aforismid
- mereteemaline pidu
- kuidas nimetatakse muinasaegsed koosolekut
- tekstianalüüs eksam
- enne majja sisenemist võetakse kingad jalast
- Teutonic Knight: 1190-1561 [Otsiti Venemaalt.]
- tut mir leid tõlkes
- kahveltõstukijuhi
- allo allo subtiitrid
- inglise+filoloog+blog
- steatosis hepatis [Otsiti Eestist, loeti 1 min 27 s.]
- premia saldējums
- kõrvus vilistamine sümptom
- kitarripood
- harley vaateid [Otsiti Soomest.]
- läti pulmad
- ujumis lestad [Oh me vaene eesti keel!]
- ajutine täidis valu
- kust leida allo allo subtiitreid
- noor trummilööja
- kitarripood
- sorinaga z kolan [Otsiti Poolast.]
- nostradamus 2008
- helisummutavad kõrvaklapid
- kolme kuninga päev
- kontrabassi kirjeldus
- veesüliti
- nii pikk nii pikk on võitlejal mp3
- here comes the bride [Otsiti Eestist.]
- inkognito ehk
- naljakad luuletused päkapikkudest
- "meeste sukkpüksid"
- mitu treppi astet on eiffeli tornil
- naljakad luuletused
- "in münchen steht ein hofbräuhaus.mp3" [Otsiti Saksamaalt.]
- stevie wonder [Otsis keegi Eesti vanamuusikahuviline.]
- püha antoniuse tuli
- suve nukker lõpp [Otsiti Soomest.]
- nõudan aega" [Otsiti Hollandist.]
- subtiitrid allo allo
- gerald durrelli raamatute kokkuvõtted
- tasuta taustapildid telefonile [Ühenda telefon arvutiga, tõmba kuuma pressrauaga üle ja küll sa siis näed!]
- kui lennuk ületas helikiiruse käis pauk
- pärnu kitarripood
- sex mit borderkolli [Jutumärkideta, leiti ainult sõna „borderkolli“, ei loetud. Kas ma pean lisama, et seda otsiti Saksamaalt?]
- enne majja sisenemist võetakse alati kingad jalast
- Prantsusmaa rahvuslind
- mida kirjutada ombudsmanile
- inimene termodünaamika [See kõlab nagu Vene-aegne ajakirjapealkiri, „Tehnika ja Tootmine“, „Küsimused ja Vastused“, „Inimene ja Termodünaamika“. Teine võimalus olnuks pealkiri „Nõukogude Termodünaamika“.]
- tallinna loomaaed koala [Koaala Tallinna loomaaias? – Kass kuumal plekk-katusel? – Lehmad elutoas!]
- alien 1979
- mea navis
aÃcribumbensaëcribumbens anguillis abundat [Ma ei tea, mida see tähendab ja miks sellega leiti minu blogi. Loeti ligi 2 minutit.] - Magus Ounavein, Estland [Otsiti Taanist. Äkki on ka see ladina keeli, „magus“ = maag, nõid.]
- prantsuse keele õpetajale
- lobotoomia
- polaarkaru blogi
- wikipedia toto cutugno
- kellarihm
- etoloogia
- schopenhauer ettekanne
- allo, allo! subtiitrid
- allo allo ! subtiitrid
- kaarel kalkun
- tootemisammas [See meenutab, kuidas tudengiühing otsis omale logo ja ma ei olnud rahul, et otsustati valida kuulsa kunstniku pakutud linnusulg, ning tegin selle mahategemiseks kõvasti tööd, muuhulgas üritades luua selle linnu kultust, milleks esitasin ka kolm tootemisamba kavandit: väikese (u 3 ülestikku looma), keskmise (u 6) ja täissuuruses (22 looma).]
- Lauses on neli l [Luges 8 minutit!]
- viljandi linnamüür
- läbilõige meditsiin
- tungaltera
- spatsiirtokk
- lakooniline ehk [Pakun, et „e“.]
- Eltzi linnus [Luges 1 min 54 s.]
- kui pikk on putin [Ei lugenud, kuigi mul on siin vastus olemas, isegi kaks tükki, ametlik (170 cm) ja mitteametlik (165 cm). E keelekursusel olevat arutatud, kumb on pikem, kas Medvedev või Sarkozi (mu arust on Medvedev kõvasti lühem, umbes sama pikk kui Putin, aga üks vene neiu olla arvanud, et „päris pikk, 168 cm“. „Päris pikk“ ja 168 cm, mõtelge! :) )]
- "kurzeme kuulub merele"
- harry jänes allakäiguspiraal
- külm tuul skandinaavias
- resolutsioon keelenõu
- jaan tätte mp3
- naljakad luuletused
- me 264
- media player is täpitähed puuduvad
- ulmi toomkirik
- doktor doolittle hobune b?po
- lamberts nachtlokal mp3 blogspot [Otsiti Saksamaalt. „Lamberts Nachtlokal“ oli saksa versioon laulust, mille eesti versioonis on sõnad „sünnipäevalaps, sa võta veel üks naps“. Selle algne, inglise versioon „The Lambeth Walk“ oli Churchilli lemmiklaul. Hitleri lemmiklaul olnud ketser David Irvingi andmetel „Eesliserenaad“.]
- Otsides leian
- Roosimäe Endro [See oli ebaviisakas lennureisija, kes oli istunud mu kohale, aga lehvitas oma nimega piletikontsu, nii et ma teadsin tema ebaviisakuse kohe esimesel võimalusel Internetti jäädvustada. Kahjuks oli otsingukeel leedu, seega vast ei saadud aru. Kes järgmine kord lennukis mu kohale istub, sellest kirjutan blogisse kõigis keeltes, mida oskan.]
- jaan tätte mp3 [Ei noh, soovin õnne.]
- coldrex kcal [Luges 4 lehte üle minuti, kuigi ega mul külmetusrohu energiasisaldust tegelikult ei ole. Aga keda huvitab, mõõtke ära. Selleks on vaja katseseadet nimetusega kalorimeetriline pomm.]
- autosõnastik [Otsingukeel oli hispaania.]
- mida tähendab kuldnokk soome keeles
- mägede hääl
- errare humanum est tõlge [Ei loetud ja seega ei saadud ka teada, et see läheb edasi: perseverare diabolicum. Ehk siis umbes nii, et juhuslik eksimine on inimlik, aga sihikindel lollus on saatanast.]
- "Prantsusmaa"+"rahvuslind" [vt http://www.camacdonald.com/birding/CountryIndex.htm : kukk, kuigi võiks arvata ka, et lestapidi põranda külge naelutatud ja lehtriga toidetav hani, mis teguviis on prantsuse kultuuri lahutamatu osa ja seega seadusega kaitstud (http://www.legifrance.gouv.fr/WAspad/UnArticleDeCode?commun=&code=CRURALNL.rcv&art=L654-27-1).]
- hea on seal kus meid ei ole
- tupolevi leiutis
- viljandi telefoni raamat [Nagu palju kordi, küsin ka nüüd: mis on „Viljandi telefon“?]
- 190xprob
- kust osta Les Vacances de M. Hulot [Otsiti Inglismaalt.]
- niebelungide kokkuvõte
- [12.9.08 käis Uus-Meremaalt külaline, luges 2 lehte kokku sekundi. Kaugus 18 270 km, rekordist jääb puudu 50 km ja suurimast võimalikust u 1750 km.]
- skype relee kaotamine
- matemaatikamärgid
- jäälind
- haapsalu linnus tunnel
Subscribe to:
Posts (Atom)
