Prantsuse keele I pool möödub üleüldises letargias. Tulemas on eksam ja kordame grammatikavigureid. Ju seda võib siis käsitada unesõppimisena. Teisalt saab eksamil grammatika eest nii vähe punkte, et tuupida ei ole mõtet.
Kaalun, kas minna vaheajal sööma või mitte, sest täis kõht uinutab veelgi. Lähen, aga pillan unise peaga kandiku maha. Tore, et vähemalt selle asutuse sööklatarvete hankija on hulgilaos käitunud nagu Mr Bean jõuluehteid ostmas.
Arutame vaheajal isekeskis ja II pooles lausa tunnis eile Brüsselis avatud moodsat kunsti. Meie seas on arvamused seinast seina, aga õnneks on peale minu veel neid, kelle arvates on teos suurepärane. Ka selles seltskonnas (nagu ka eile Postimehes ega kirjutise kommentaarides) ei ole keegi aru saanud, et see on ju mudelikomplekt karbist välja võetuna, kui osad alles pulkade küljes kinni! Kas selle sõnumi arusaamiseks on tõesti vaja olla IPMSi liige ja kogenud mudeliehitaja?
Tagasi Kirikmäele. (5 km peale läheb bussiga 50 minutit! See on sama kaua kui jala! Taas mõtlen rulluiskudele.) Muidugi on vahepeal laekunud palju uusi töid, teisalt aga on tulekul nädalavahetus, hohhoo...
Sabaga tips M saab täna minuvanuseks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment