Kontrollin tõlkeuuendust, kus on jäetud kasutamata tõlkemälu ning aetud järge ainult muudatuste loetelus ja muudetavas dokumendis. Nõnda on tõlkes vanast tõlkest edasi (mida tõlkemälus enam ei ole) sihuke jubedus, mida ma siia Google'i hammaste vahele sattumiseks kirjutada ei saa. Eriti rabatud olen sellest, et silmaringita kolleegil ei tule isegi mitte pähe, et see seniolematu uudissõna võiks olla valesti – seal on kokku ühendatud põhimõtteliselt ühitamatud asjad – või kahtlustada, et midagi on viltu, kui kogu suur ja lai internet tunneb seda sõna täpselt ühe korra (seisab samas vanas dokumendis, millest jutt). Uuuuhhhhhh.... Ja karta on, et kui ma seda ütlen, siis olen jälle kuri ja õel inime ning laian oma teadmistega. [Aga nii siiski ei lähe.]
Saan teada, et sisekaemusliku aruande peab kirjutama siiski mitte kohe, vaid alles siis, kui selleks vahetu ülemus konkreetse käsu annab (ja vajalik fail koostatakse, kuhu vahele peab enda jutu kirjutama). Vahetu ülemus on lapsehoolduspuhkuselt täie tarmuga tööl tagasi; helistab ja uurib mu selle aasta koolitussoove, küsides, kas ma tahaksin minna Prantsusmaale prantsuse keele intensiivkursusele. Ega see paha mõte ole, olen nõus.
Saabub matkatarve (X10) ja Pariisi lennundusnäituse reisi kuulutus. Uurin õhtul järele, kus Le Bourget on, kus samas on teatavasti ka Prantsuse lennundusmuuseum. Uurin järele ja leian, et see on kohe lennuvälja kõrval ning seal olev mu lemmiklennuk on just ära restaureeritud ja pidavat maailmas allesolevast seitsmest seda tüüpi lennukist olema parimas seisus ja terviklikem, ja näituseplats on kohe muuseumi kõrval ja uksed on valla. Põnev, põnev!
Mu lemmiklennuk fantaasiaküllastes Eesti värvides.
No comments:
Post a Comment