T, 818. päev: netu

Millalgi üle-eelmisel nädalal oli juhtum, kuidas oli üle vaadata dokumendi muutmine ning kolleeg ei olnud rahul, et ma olin teinud parandusi ka osasse, mida ta ei olnud muutnud (st mis oli tulnud varasemast tõlkest), vaieldes, et vana osa on ju kinnitatud ja seal ei tohi enam ühtki kriipsu parandada (nimelt oli seal süstemaatiliselt sidekriips mõttekriipsu asemel). Oh jah. Ma ise loen dokumendi muutmisel ikka muu osa ka läbi ja parandan vead ära. Nende parandamata jätmine on kahtlemata juriidiliselt kõik korrektne, see ara inimese ülihea vabandus, Eesti oleviku needus ja ENSV vaimne pärand. Ei me tea, kust varasem tõlge pärineb, ja lollus jääb lolluseks ka siis, kui see on ära kinnitatud. Lisatagu, et nimetatud dokument ei ole õigusakt, mille sõnastus on püha, vaid lihtne teavitav dokument.

Näen asjatundja parandatud dokumendis nii häid muudatusi, et mul tuleb kananahk ihule ja ma ei viitsi vaielda ühe väikese grammatikaasja pärast, mis pealegi võib pärineda alusdokumendist, mille tõlkis eesti keelde vast mõni koolilaps, kel eesti keel puudulik. Nagu teada, juhtub selline erandlik asi ainult väga erandlike asjade peale. Sellise tõlkija loomingut, kelle sõnastusoskuse peale läheb silm liigutusest märjaks, olen ka kohanud, aga nähtavasti ta meile ei tõlgi.

* * *

Õhtul kiire luurekäik T. linnakese elektroonikakaubamajadesse. Käisin päeval lõuna ajal ettenägelikult jaamas piletit ostmas, õhtul lahkusin kell 16.34, jõudsin bussi peale enne tipptunni tekkimist, kell 16.49 olin juba Pariisi platsis ehk üks peatus enne jaama, kus tulin maha, sest edasi on Vabaduse puiestee kitsas majadevaheline kuristik, kus liiklus sellisel kellaajal lihtsalt seisab. Ja õigesti tegin, sest kui jaama juures üle tee läksin, ei olnud mu buss veel nurga tagant välja tulnud.

T. linnakeses kiirmarss sellesse kaubamajja, kust pärineb statiiv, seal on printerite sättumus mu soovidega sobimatu. Kaubamaja kellaosakonnast uus kellarihm. Edasi kiirmarss jaama juurde seapildiga elektroonikakaubamajja (navigare necesse est), sest seal on suurem valik, aga soovitud printerit ikka ei ole. Seda kaubamaja ehitatakse ümber, nii et endiste ühesuunaliste väravate asemel on nüüd suur läbikäik. See tähendab, et 18.51, kui ma tiiru tehtud saan ja mis on sama kellaaeg, kui peaks minema rong tagasi, kiirustan sadakond meetrit eemale jaamaperroonile, et äkki tagasisõitev rong hilineb.

Ja hilinebki, koguni 20 minutit. Teel seisab rong veel mitmes kohas, nii et kohale jõuan ebamäärasel kellaajal, mil busse käib juba harva. Samas aga sõiduplaani järgi on ühest sobilikust bussist möödas ainult 1 minut, niisiis ei ole pikka ootamist.

Istutan arvutisse fotoajakirja plaadil olnud tarkvara Adobe Lightroom demo. Kiidetakse taevani, on arvatavasti RAW-failide muundamisel mugavam kasutada kui Canoni DPP ja võimalusi on ka rohkem ning loodav ülevaade välisel kõvakettal praegu olevast üle 50 000 digipildifailist peaks olema parem kui muude vahenditega. Aga maailmas valitseb tasakaal: arvuti on jube tahmas, miski ei liigu hulk aega, isegi kinnipanemine kestab nii kaua, et ma jõuan vahepeal ära näha mitu und, kuni ükskord arvuti ventilaator vaikib.