Päeval teatud dokumentide tõlkimise-toimetamise tarkvara arendamise teemaline koosolek kasutajate katserühmale, mille alguse mina ja tšehhi kolleeg J maha magame, sest oleme mõlemad süvenenud samade asjade toimetamisse. Koosoleku juhataja helistab ning käsib läbi astuda ka J juurest, kes on kõrvaltoas. Põnev, et mu toa kandis on selline tõlketehnika koordineerijate kontsentratsioon, kahe toa viie inimese peale kolm.
Õhtul taban naabri ukse tagant seismas vanamehe, kes osutub rahvaloendajaks. Küsib, kas mul on iga-aastane leibkonna liikmete ankeet täidetud (mis umbes nädal tagasi ukse alt sisse pisteti). Vastan, et veel mitte, ja küsin, kas ma saan selle ise vallamajja ära tuua (nagu eelmisel aastal). Onu kinnitab, et tuleb ise neljapäeval järele, küsib, mis aeg mulle kõlbab.
* * *
Tänase toimetamispõllu rikkaliku saagi tippleiud on „
Ja siis viimasel hetkel, kui juba piltlikult öeldes mantlit selga panen, on tekstis näokaitsevesiirid ning ma mõtlen, kas nende sõbrad on näiteks kuulmiskaitseemiirid, kaitsejalatsimullad ning kaitserõivasultanid. Selle on loonud tõlkija, kellele ma olen aegade vältel kirjutanud tagasisidesse vähemalt sada korda, et ei ole ilus öelda, et mingi asi kujutab endast, vaid pigem lihtsalt kujutab, ja vähemalt kakssada korda, et sidekriipsukasutus stiilis puu-ja põõsaoksad on vale, peab olema puu- ja põõsaoksad. Mõni asi kohe üldse ei muutu.
Kas Sa seda ikka tead, kallis lugeja, et mandrid triivivad sama kiiresti, kui kasvab sõrmeküüs?
No comments:
Post a Comment