Tööl küsitakse eilse koolituse tagasisidet. Küsimustik on nii osavalt koostatud, et seda, et kuulajad magasid, ei anna mujale kirjutada kui lisamärkustesse.
Jalakäijate olukord töömaja ümbruses oli kuival ajal mis ta oli (kui silmad lahti hoida, sai töötavast ekskavaatorist täiesti edukalt mööda ning jalutuskäik ümber suletud tunneli kestis ainult viis minutit ja sisaldas fooriga viieosalist vöötrada), aga nüüd on keeranud vihmale, pilt on troostitu, sest väljakaevatud peen liiv on uhutud allavoolu (kas vihmast või tänavat pesema pandud mustanahalise töömehe voolikust, kes oli väga õnnetu, sest ehitusplatsi august väljasõitvad veoautod tõid ratastega liivaläga muudkui juurde) või moodustab kollase pori mülkaid, mis kenasti kinga külge jääb ja siis kogu ülejäänud päev toredate liivakuhilatena laua alla pudeneb ja vaipkattele jälgi jätab, nii et kohe on näha, et keegi on istunud ja käinud. Üks kolleeg saadab logistikaülemale koguni ametliku kaebuse, et edastaks selle ehitajatele. Kaebuses on „jalgrada” pandud väga õigesti jutumärkidesse.
Kirikmäe poes. Leheputkast kaks Saksa fotoajakirja. Saan bussis läbi „Eesti viikingid”. Tänane tugev tuul on purustanud palju vihmavarje ning rebinud esimesed puud raagu. Vihm on kiirendanud lehtede kolletumist; varsti algab värviline matkahooaeg. Pildistan umbes üle päeva sama toaaknast avanevat vaadet ja tööjuures üht vahert, need pildiread saab siis ükskord siia panna.
Kui eelmisel nädalal ükspäev õhtul linnast tulin, leidus kohalesõitnud liftist prügi-, õigemini vanapaberikott. Ju vast keegi oli asetanud koti lifti valmis ja läinud veel midagi tooma, aga liftiuksed lõid kinni ja lift sõitis minema. Kõige peal on pooleksrebitud telefoniarve, millel selgelt näha koti omaniku nimi Muriel W.; oleks ka korterinumber, saaks kadunud koti omanikule tagasi viia!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment