Õhtul Kõrgmetsa maksimarketis.
Leian postkastist raamatusuuruse paki ja imestan, et kas jälle olen midagi tellinud Amazonist hilja õhtul nii, et hommikuks olen unustanud. Uurin täpsemini ja näen, et see on saadetud Austria antikvariaadist, kust ma 9. skp tellisin Henriku Liivimaa kroonika saksa tõlke 1959. aasta väljaande. Kui paki ettevaatlikult lahti lõikan, leian, et see on Baueri uus tõlge, mis põhines ladina teksti 1955. a tekstikriitilisel väljaandel, mis on Internetis pildifailidena üleval ja mida saab haridus- ja teaduseesmärgil PDF-failina alla laadida (76 MB). Mu rõõm on suur, sest tõlke vasemal pool on ka ladina tekst, mis on nüüd mul seega käepärast ka paberkujul. Hiljuti omandatud inglise tõlkes ladina teksti ei ole, soome omas ka ei ole. Eesti 1982. a tõlkes oli, ilmselt sama tekst. Väidetavasti olevat Baueri väljaandes ladina tekstis paar trükiviga ära parandatud.
Saksa tõlkele on võetud moto kroonika XXIX peatüki lõpust, kus Henrik möönab, et ta ei kirjutanud kroonikat kellegi vägeva kiitmiseks ega kasu ega kiituse saamiseks, vaid oma pattude lunastamiseks. Mõelge selle peale. „Maleva”-filmis on Henrikule koledasti liiga tehtud.
Koos raamatuga on pakis ka arve (olin soovinud maksta pangaülekandega, mis tavaliselt tähendab menetlust, et müüja saadab tellimuse kinnituseks pangakonto numbri ning paneb kauba posti alles pärast
No comments:
Post a Comment