Hommikupoolikul käib hiiretõrje. Kui hiiretõrjuja, mürgiämber näpus, ukselt küsib, kas toas hiireprobleemi on, mõistame kõik kolm seda muidugi, et jutt on arvutihiirtest. Aga hiiretõrjuja hoopiski ronib kättpidi radiaatori taha.
Pärastlõunaks lõpeb töö nii otsa, et lausa kirjutan ja palun tööd juurde panna. Ja siis pannakse kohe nii, et on tükiks ajaks pandud.
Töömaja taha, kuhu avaneb mu toa aken, on umbes kolmekümne meetri kagusel täpselt mu vaatesuunas torupanemise ehitusplatsi kemps (nii et üle kuvari näen iga kord silmanurgast, kui sinna keegi läheb või sealt tuleb). Õhtul paistab päike piki tänavat ja kuldab ehitist kaunisti, nii et ta justnagu kullatud on.
Õhtul Kirikmäe prismas.
No comments:
Post a Comment