Hommikukohvi ajal on saanud nüüd kombeks ajada eesti rühmaga tööjuttu, aga paraku ei saabu kõik alati kella pealt ning siis juhtub, et esimesed saabujad haaratakse kuhugi muude lauda. Näiteks eile sattusin soomlaste seltskonda ja täna satun algul hollandi kolleegi M ja slovaki kolleegi S vastu, kes räägivad ülihuvitavat juttu eesnimedest, aga enne kui saan sõnajärje endale, et rääkida lõbus lugu, kuidas enne XX sajandit oli Eesti külas käibel keskmiselt kümme mehe- ja viis naise-eesnime ning lapsi oli umbes sama arv, mis tähendas, et näiteks mu isapoolsete sugulaste hulgas oli XIX sajandil tervelt kümme JV-d, kes peale selle, et nad olid nimekaimud ühest külast, olid nad suisa nimekaimud ühest talust – ja pakkuda välja mõte pidada ettekanne rahvaste isikunimedest – jõuavad kohale ülejäänud ja algab pisikoosolek, kus ma saan põhjalikumalt teada, mis juhtus eile koosolekul, kus olin füüsiliselt kohal, aga mõtetes mitte.
Lõuna ajal käin tänu täpsele ajastusele postkontoris järel nn toidupakil. Tegelikult on selle sees paar vaimutoiduüllitist, aga ega siis kohalik post oska eesti keelt ja vat kuidas ta on saatja nime tõlgendanud:
Peaaegu-näpuka tulemusel (kus saan sõnasabast kinni ja enne kahju sündimist ära parandan) saab Euroopa Liit peaaegu juurde uue asutuse, Ühenduse Soerdiameti. Lisan selle võimaluse automaatparandustesse koos täna hommikul samuti peaaegu juhtunud näpukaga, kus sõnas eeliseks libises sõrm valele klahvile ja tuli kogemata eesliseks. — Vaadake teinekord, mida pakuvad Wordi eesti keele automaatparandused. Tundub, et sedavõrd kirjaoskajad inimesed, kes teavad, mispidi arvutisõrmistikku laua peal hoida (nupud üles või alla), teavad ütlasi ka seda, et isegi eesti keeles ei kirjutata alati samamoodi kui loetakse. Automaatparanduste loendis vaikimisi olevad parandused on sama tohletanud kui 1990. aastate alguse unenägude seletajas juhuslikust kohast esimene vastuvaadanud sõna bolševik. Kirjutage sinna pigem praktilisi näpukavõimalusi, mis võivad tekitada piinlikkust, nagu seaketas → saeketas, kitselüliti → kaitselüliti või patisendid → patsiendid jne.
Täna jääb taas kord kaelakaart minu ja laua vahele ning taas kord läheb konks katki. Käin valvelauas uut paela küsimas, turvamees pakub tagasikeriva pooliga paela. No olgu siis. Huvitav, kui kaua veel peab vastu kaardi ümber olev plastkarp, mille aasaserva olen ma liiminud vähemalt viis korda. Hea liim on (UHU kraft), peab ütlema – täna läks katki konks, mitte aas.
Õhtul Kirikmäe prismas. On udu ja tibutab, mis kergendab otsust mitte minna vaatama kuuvarjutust (sest mul on aknad teisele poole ja peaksin matkama teisele poole jõge põllule, mis kella neljast öösel ei ole üldse tore; 2003. a mais vaatlesin kell viis hommikul osalist päiksevarjutust ja see oli tegelikult kole piin).
4 comments:
Kas ka Sinu sõrmede alt on sündinud klassikaline "situng otsustas anda teotust"?
Negative. Tunnistan enda omaks ainult ELTs ilmunud „Madalamaad”.
Mu vanaemal oli koolis saksa keele õpetaja, baltisakslane, kes olla kord tunnis õpilaste käest küsinud, et lapsed, seletage mulle ükskord ära, mis on vahe sõnadel teotama ja tõotama.
Ennist ununes. 1990. aastate keskel oli vaja inglise keelt praktiliselt oskamatule eakale sekretärile osutada praktilist Word Perfecti abi ja märkasin, et ta oli juhataja käsikirjalisest mustandist (väga ametlik ja viisakas kutse) tõlgendanud väljendit if this is suitable for you – võib-olla näpuka kaasabil – kui if this is shitable for you. Parandasin vaikselt ära.
No minu isiklik teotust andnud situng kohtus õnneks toimetajaga enne laia ilma laaberdama minekut.
Pärast seda ma enam õigekirjakontrolli ei kasuta.
Post a Comment