Hommikul seitsmest välk ja pauk ning väga tugev (aga lühike) äikesevihma valing. Näiteks kostab vannitoas, kuidas vesi ventilatsioonikorstnast sisse sajab ja korteriukse tagusele vabaõhukoridori põrandale ladiseb. Pärast pilved rebenevad ja paistab isegi päike. Vahepeal sajab uuesti tugeva sahmaka vihma. JFK avenüü silla jalamil eile ekskavaatori kaevatud augus lainetab täna ilus järv.
Tööl on tööd kole vähe, nagu vahel väga harva juhtub. Tähtaegade järg on järgmises nädalas ehk peaaegu nii kaugel nagu Ivan Orava vanaisal, kellel oli 6. jaanuariks kõik aasta tööd tehtud ja ta võis uue jõulukuuse järele minna.
No ja kui ma selle üle olen kurvastuse ära kurvastanud, saan toimetada taas kord petliku failikese, kus on viis lehekülge sellist tõlget, et kõik oleks nagu õige, aga, no kuulge, eesti keeles nii ei öelda. Näiteks keegi kuulutab isikliku kogemuse põhjal, et kui mõtlete, kas minna või mitte minna, siis kindlasti minge: the only advice I can give [...] is...go for it!, mis on eesti tõlkes saanud sõnadeks minu ainus nõuanne [...] on ... tehke seda! Kui asjaosalise nime järgi Internetist selle eduloo üles otsin, näen, et samamoodi on selle tõlkinud ka tundmatu varasem eesti tõlkija. Au tööle!
Vrd ka The Last Temptation of Homer: just do it... join the other NRA... National Ringworm Association.
Loen bussis fototehnika raamatust, et inimese silma dünaamikavahemik (ehk ühekorraga nähtava heleidama ja tumedaima valgustuse erinevus) on umbes 214 (u 16 000) korda, digifotoka pildianduril umbes 211 (u 2000) korda, TFT-kuvaril ja JPEG-pildil 28 (256) korda ja paberpildil umbes 25 (32) korda... Ehk miks jäävad fotokal silmad õue või tuppa mõnikord isegi siis, kui inimesel ei jää (nt hämarast ruumist läbi akna päikesepaistesse: pildile jääb kas tuba või õu, aga mitte mõlemad korraga) või miks paberpildil on pilves taevas enamasti lihtsalt valge.
Õhtul Kirikmäe prismas.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment