E, 616. päev: hört, ihr Riesen!

Sööklas on kord, et ise sööme, ise joome, ise nõud ka ära toome, pannes need koos kandikuga lindile, mis viib need silma alt ära, eeldatavasti nõudepesuruumi (aga vahetevahel tulevad need sealt kaarega jälle tagasi). Kui ei mahu, on ärapanekukoha naabruses ratastega restid, kuhu panna. Kella kahe paiku asuvad sööklatädid reste tühjendama, ladudes kandikud nõude ja söögijääkidega lindile. Ühel neist on küllap depressioon, sest ta loobib nõusid ja võib juhtuda, et käratab kurjalt, kui lindil on vaba koht, aga musjöö või madaam paneb oma kandiku resti, kust sööklatädi peab selle tõstma lindile. Söökla on lahti vähemalt poole kolmeni, aga laudu hakatakse pühkima juba enne kahte ja kuigi sööklatädid lausa ei kärata, et kuhu te istute, ma just sealt pühkisin, heidavad nad kurja pilgu, kui inimene äsjapuhastatud kohale istub, ja kui tühja laua ääres sööb üks inimene, siis pühivad ülejäänud laua puhtaks ja ohkavad etteheitlikult.

No täna siis toimub sööklas atraktsioon, et keski uus sööklatädi pillab esmalt ühe kandiku lindi alla. Paari minuti pärast vallandub terve restitäis kandikuid, nii et terve suur söökla vakatab ligi minutiks. Tuleb lapiga sööklaonu ja koristab sodi ära. Aga nähtavasti on söökla projekteerimisel arvetatud ka liulaskmisvõimalusega, sest märjad põrandaplaadid on kohe eriti libedad ja üks pahaaimamatu külastaja käib koleda röögatuse saatel selili. Which is not nice.

Vanade piltide skannimisel jõuan negatiivini, kus kunagi pildistasin ümber muistseid slaide (vend juhtus sündima slaidiajal ja ega temast imikuna muid pilte ei olegi). Tehnilistel põhjustel (fotoka pildiotsikust ei näinud kogu kopeerimisseadme kaadrit) jäid paberpildile inetud mustad raamid ja pildid on sageli viltu. Nüüd on võimalik neid vigu parandada, samuti pleekinud värve taastada. Kuskil on muidugi ka need slaidid ise, millelt on jäänud mulje, et lapsepõlv oligi küllastunud värvides ja sügavroheliste lehtedega alatine päikesepaiste.

Ka täna õhtul on selge, padjalt vaadates on otse ees väike tähtkuju Põhjakroon, mida eesti talupojad nimetasid Kuhjalavaks ja mille katkendlikkust selgitatud Paistu kandis sellega, et kurjad Tartumaa karjased olla osa ära põletanud.