Ortopeediatekste on tegelikult kaks, maht kokku umbes 35 lk. Kõike kahe päevaga ei jõua ega jaksa ning ei mina oska ega julge midagi vahelt ära jätta. Matk tuleb edasi lükata järgmiseks nädalavahetuseks. Üllatus on, et ma ei näinudki sellega seotut unes (kuigi ma teatavasti kujutan kõike kirjutatavat vaimusilmas ette). Samas ma nüüd mõni aeg ei taha süüa näiteks kanakoiba, et mitte hakata vaagima selle võrdlevat anatoomiat.
Millalgi õhtul hilja – kui iga tekstis olev tibia on pöördumatult võtnud kujuks tibla – vaatan väsinuna kella, aga see näitab alles 20.41.
Üritan ära osta lihavõtteaegsed lennukipiletid, aga peast ei mäleta, kas suur neljapäev on vaba või mitte, ning märkmik on kadunud kui tina tuhka. Aega hakkab nappima ja lennukipiletitel on teatavasti komme teha äkilisi hinnahüppeid.
17.2.08
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment