Magan lõunani. Esialgu olin plaaninud päeva sisustada rongisõiduga, aga arvestades eelolevat rasket töönädalat, ma pigem puhkan.
Siis täiendan oma koolimäletusi, milles on palju lugusid lahti kirjutamata.
Õhtul vaatan kaht filmi: Jacques Tati superfilmi Playtime (ja ma saan aru, miks ta sellega pankrotti läks) ning arulagedat komöödiat Airplane!, millest miskipärast tundub, et tegijatel oli palju lõbusam.
Komöödia tegemine ei pruugi olla tingimata lõbus elamus. Mäletate Terry Gilliami „Münchausenit”? Selle ühelt peaosaliselt, Eric Idle'ilt küsiti pisut hiljem ehttoomasubalik küsimus („Kuidas tunne on?”), kuidas ka oli vana sõbra filmis töötada, „eks oli lõbus, jah?”, ja Idle vastas midagi umbes nagu „Fun?? With Terry Gilliam?” — Ning ma ei kahtle selles üldse, et filmiplatsi õhustik kajastus lõpuks ka filmi majandustulemis (loe: selle puudumises, kinokassatulu oli filmi maksumusest ligi kuus korda väiksem).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment