E, 424. päev: välk

Raadio räägib, et reedel oli tohutu ummik seepärast, et ühest D. maantee bensiinijaamast arvati olevat leitud pomm ja maantee oli kaks tundi kinni. Ja eks sealt siis kiirgus ummik üle kogu linna. Samas aga räägib kohalik leht, et politsei sai väljakutse kell 20.10 (mil ma juba korteris olin) ja enne seda oli ka jube ummik. Pilt on kah, see on umbes 1,5 km korterist linna poole. "Ja mingit pommi muidugi ei leitud," märkis raadio.

Pärastlõunal osakonnajuhatajaga ja eesti rühma riismetega välkkoosolek (väga ametlik ja teatakse tund aega ette, aga teemat ei öelda, millest ärev teadmatus). Ukse taga oodates märkan, kuidas raamatukoguhoidja kärutab raamatukogu poole sõnastikuvirna, kõige peal "Inglise-eesti tehnikasõnastik" ja PONSi "Deutsch-Estnisches Wörterbuch". Saab teada, et seoses ühe kolleegi ootamatu lahkumisega ja kahe kolleegi puhkusega on juuli teises pooles üheksa päeva olukord, kus kogu majas teeb eesti tõlkeid üksainus inimene – mina! Nii osakonnajuhataja kui rühmajuhataja lubavad igakülgset moraalset tuge. Lohutatakse, et möödunud detsembris tegi kõiki läti asju kah ainult üks inimene. Mõtlen, et ega eeldatav töötempo ühes eelmises töökohas püstitatud rekordite vastu ikka saa – tõlkemäluta tõlkimist 24 lk päevas, mõnetise tõlkemäluga, aga ohtra terminitööga tõlkimist 45 lk päevas, toimetamist 120 lk päevas (mis kõik olid keskmiselt 5× normist rohkem). Elame-näeme.

Toimetatavas tekstis seisab hõlmatud tooteliigina täiesti ausalt propagandatooted.

Täna on majas piltnikud (2 × Canon EOS 1D) ja kõigist töötajatest tehakse näopilte, juhtkonnast ka rühmapilte.

Õhtul poes kõnnin elektroonilise muusika riiuli juurde ja varun omale natuke tehnoplaate. Ooperiplaate peaks ka hankima. Eks ikka tööl üksi olemise aja turgutuseks, kui veebiraadioid kuulata ei tohi (korteris kuulan mõnikord näiteks sellist).